Eelarvamus kui arengu takistaja

Täpselt ei mäleta, millal, kuid mitte väga ammu jõudis minu teadvusse üks tõsiasi - nimelt see, kuidas eelarvamus võib inimese arengut takistada, ja mitte vähe. Elame eelarvamusi täis maailmas, kujundame neid ise, levitame ja oleme sõprade, kolleegide, ühiskonna eelarvamustest mõjutatud.

Kui mass jookseb lääne suunas, ei pea sina seda ilmtingimata tegema, mine vaata hoopis, mis ida pool toimub, võiks soovitada. Mõtle ise. Ei ole vaja kuulata ühiskondlikku laulu, sest see on keskpärane laul ning muusika. See aga ei tähenda, et tuleks reegleid rikkuda. Lihtsalt tuleks lasta endale rohkem võimalusi luua. Valmisolek tegevusteks, mõttevahetusteks, millega te pole varem kokku puutunud - on samm parema inimese ja juhi poole.

Suhtudes inimestesse, sündmustesse, asjadesse eelarvamusega, jäävad teil avamata paljude majade uksed. Me ei saa kunagi teada, kui head inimesed nendes hoonetes töötavad, milliseid koosolekuid seal peetakse, jäävad kuulmata uued ideed ning mõttevälgatused, me ei saa osa innovatsioonist. Ja seda kõike ainult ühe tühise asja pärast nagu eelarvamus. Käituge aga hoopis vastupidi - kui mängu tuleb eelarvamus, kasutage see enda huvides ära. Eelarvamuse teke on kui signaal, mis pakub võimaluse härjal sarvist haarata ja liikuda uutesse kõrgustesse, samal ajal kui eelarvajad jäävad oma endisele tasemele. Te saavutate edu ja edumaa teiste ees. Mõelge selle peale.

Jah, meile meeldivad inimesed, kes on meie moodi, me tunneme nendega ühisosa ja oleme õnnelikud, et on jõutud äratundmiseni ühistes huvides. See aga ei tähenda, et teistesse peaks halvasti suhtuma.