Sõerd: riigieelarve tasakaalust jääb puudu 6 miljardit

"Tulude alalaekumine on tuntavalt suurem kui nn puhver," sõnas Sõerd.

"Kui rääkida võimalikest kärbetest sellel aastal, siis suure tõenäosusega saavad kõige rohkem kannatada need ministeeriumid, kus on kõige suuremad kasvud. Tänavuses eelarves on kõige suurema kasvuga sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium," märkis Sõerd.

Samas nentis endine rahandusminister, et kuivõrd sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud on paika pandud seadustega, siis kannavad suure koorma lisaeelarve kärbetest tõenäoliselt haridusvaldkond ja teedeehitus.

"Suure tõenäosusega kuuleme haridusvaldkonna ja teedeehituse projektide rahastamise kärpimisest ja objektide või nende erinevate etappide edasilükkamisest," nentis Sõerd. Ta toonitas aga, et otstarbekas on kärpida ministeeriumide püsikulusid, nagu palgakulud ja muud tegevuskulud, ent tõenäoliselt viidi palgatõusud ellu juba jaanuaris-veebruaris.

"Võib tekkida ka ebasoovitatav kulude kokkuhoid selliselt, et eelkõige Euroopa Liidu fondidest rahastatavate objektide kinnitamine, planeerimine ja riigihangete korraldamine jääb ministeeriumide vähese haldussuutlikkuse tõttu venima, mistõttu jäävad kasutamata kaasfinantseerimiseks planeeritud vahendid," nentis Sõerd. Ta lisas, et sama olukord võib tabada riigi eelarvest rahastatavaid objekte, ehk kui jäävad venima projekteerimis- ja ehitushanked.

Negatiivse lisaeelarve koostamise kogemus on Eestil 1999. aastast, mil tehti 1 miljardi kroonine negatiivne lisaeelarve. "Tollal korrigeeris võimulolev valitsus eelmise valitsuse tehtud valimiseelset eelarvet. Praegu on aga tegemist valimistejärgse esimese aasta eelarvega, mille on koostanud sama valitsus ja mille riigikogu kiitis heaks kõigest paar kuud tagasi," oli Sõerd kriitiline.