Kas 4000 iPhone'i omanikku rikuvad seadust või mitte?

2007. aasta oli tõenäoliselt miljonite tehno- ja trendifriikide üks lemmikaastaid - tuli ju müügile Apple'i loodud iPhone. Ega tegemist polegi mingi uskumatu vidinaga, vaid lihtsa riistapuuga, mis oleks justkui internet, muusikamängija ja telefon kokku pandud stiilsesse kesta.

Telefoni väljalaskmisega tuli kaasa aga üks väike mure: seda müüakse vaid USAs, Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal ning nendeski riikides vaid kindlates võrkudes.

Kuidas siis juhtub, et pea 4000 eestlast seda juba kodumaistes võrkudes kasutab? Lihtne - telefonid on lahti muugitud ehk väikse tarkvarajupi abil muudetud selliseks, et neid saaks kasutada ükskõik millises võrgus ja riigis.

Et lahtimuukimine kõlab väga paha ja kuritegeliku sõnana, uurisime, kas nood 2007 EMT, pea 1000 Elisa ja 870 Tele2 klienti on kurjategijad.

Selgus, et ega keegi täpset vastust ei teagi. "Autoriõiguse seaduse järgi on asja omanikul õigus kehtestada piiranguid territooriumi osas, kus tema asja kasutada. Samuti kui võtta nii, et tegemist on telefonis oleva arvutiprogrammi muutmisega, võiks ju arvata, et see on autoriõiguse rikkumine," leiab Business Software Alliance'i esindaja Eestis Kaido Uduste, lisades, et telefonist tarkvara kõrvaldamine või selle muutmine võib olla Eestiski karistusseadustiku järgi karistatav.

Siiski mainib Uduste, et ta võib probleemi üle ainult teoreetiliselt arutleda. "Ma selle iPhone'i asjaga päris kursis pole," tunnistab ta.

Sama nõutu on ka Apple'i maaletooja IM Arvutite juht Sander Paas. "See küsimus oleks pigem juristidele. Kuid kui võtta näiteks, et mõned telefonimüüjad teevad Eestisse soodsaid pakkumisi ja müüvad lukus telefone, siis olen 99% kindel, et lahtimuukimine pole õige," arvab ta.

Kasutan iPhone'i abivahendina, sest selle operatsioonisüsteem ja programmid on mugavad ja arusaadavad. Palusin selle endale tuttaval tuua. Talle on paigutatud ka vahejublakas, et seda saaks siin kasutada.

Pole selle legaalsuse peale sügavalt mõelnud, kuid konsulteerisin ka mõne advokaadist tuttavaga, kes probleemi ei näinud. Kui aga selgub, et tegemist on tõesti kellegi majanduslike huvide rikkumisega, tuleb kasutamisest loobuda.

Samas kui võtta, et selle eest on tasutud, ei tohiks tema kasutamisel mingeid piiranguid olla.

Autor: Gert D. Hankewitz