Tallink City arendus venib

"Mul puuduvad projekti kohta uuemad andmed, kuna Hanschmidt, kes oli selle eestvedaja, vaikib. Tundub, et joovastus on mööda läinud. Mina saan aru, et praegu kõik seisab," ütles Lasnamäe linnaosavanema asetäitja Toivo Moorast.

Mees lisas, et Lasnamäe linnaosavanem Kalle Klandorf on üritanud Hanschmidtiga projektist rääkida, aga siiani tulutult.

"Linnaosavanem on paar korda püüdnud Hanschmidti kätte saada, aga kumbki pool on leidnud, et ei ole paras aeg kohtuda. Järelikult on ikkagi põhjuseks neljatäheline sõna (raha - toim), ehk ei ole millestki rääkida," lisas Moorast. Tema sõnul on detailplaneeringu kehtestamine pro forma ehk lihtsalt vormistamise küsimus, misjärel saaks lõpuks ehitusega alustada.

Tallinna linnaplaneerimisamet ootab juba viis kuud Infortari kooskõlastusi planeeringu märkustele.

Lasnamäe planeeringute juht Mari Heinsoo tõdes, et Tallink City aktiivne planeerimistegevus lakkas eelmise aasta detsembris ja pärast seda pole kooskõlastuste vastu enam huvi tuntud.

"Paistab, et arendaja on tempo maha võtnud. Viimased märkused detailplaneeringule tehti jõulude ajal ja pärast seda pole planeeringut meile esitatud," ütles Heinsoo. "Varem oli selle objektiga kogu aeg väga kiire. Projekt ilmselt seisab, kuna aktiivset huvi ei ole enam 4-5 kuud üles näidatud," lisas Heinsoo.

Infortari üks omanikke ja juhatuse esimees Ain Hanschmidt aga ei nõustu Tallinna linnavalitsuse ametnikega, et hiigelarendus on juba pool aastat seisnud.

"See Infortari projekt. Kuidas keegi saab öelda, kuidas me seal teeme või ei tee? See on meie maa ju," ütles Hanschmidt ja kinnitas, et projekti pole külmutatud. "Ma ei ütleks, et see on edasi lükkunud. Lihtsalt iga asi nõuab oma aja. Me teeme tööd sellega," lisas ta.

Hanschmidti sõnul pole nad detailplaneeringut kehtestanud, kuna soovivad arvestada rentnike soovidega.

"Praegu on vaja põhiklientidega läbi rääkida ja nende vajadustega eskiisis arvestada. See on selline äri. Linnavalitsus ei tule ju nendega läbi rääkima," põhjendas Hanschmidt.

Ta lisas, et eskiisipõhises detailplaneeringus on vaja väga täpne olla, kuna pärast ei lasta enam planeeringus muudatusi teha.

Hanschmidt ei soovinud välja öelda aega, millal detailplaneering võiks kehtestamisele jõuda.

"Kui ma ütlen selle, siis te hakkate ju mind sõimama sel kuupäeval, et Hanschmidt ütles, aga ütles valesti," lisas mees.

Tallink City Tallinnas Lasnamäel on esialgsete plaanide järgi 160 000 ruutmeetri suurune arendusprojekt, kuhu tulevad nii suusatunnel kui ka büroopinnad.

Juriidiliselt pole Tallink City börsiettevõttega Tallink seotud, kuigi kasutab selle kaubamärki. Infortar on laevandusettevõtte Tallink tuumikaktsionär.

Tallink City arendustegevuse toppamise tõttu saab vähem poliitilist profiiti lõigata ka keskerakondlik linnavõim.

Mullu vahetult enne riigikogu valimisi kohtas Lasnamäel Laagna teel suuri plakateid, kus Keskerakond lubas Tallink City valmis valmis ehitada kui Lasnamäe uue keskuse.

Linnapea Edgar Savisaar on korduvalt kinnitanud, et Tallinn toetab Tallink City arendust.

"Võib-olla võiks Äripäev selles osas initsiatiivi üles näidata ja samuti moraalselt Tallink Cityt toetada," soovitas Savisaar veel 2007. aasta novembris. Nõnda lülitati Tallink City projekt ka kõrghoonete teemaplaneeringusse.

Tallink City seisakut Savisaar praegu kommenteerida aga ei soovinud, vaid delegeeris vastamise abilinnapea Taavi Aasale.

"Ei ole kuulnud, et arendustegevus oleks seiskunud. Plaan on jõuda selle aasta jooksul planeeringu kehtestamiseni. Meie andmeil peavad arendajad praegu läbirääkimisi võimalike tulevaste rentnike-operaatoritega, et täpsustada nende nõudmisi ruumidele," kommenteeris Aas.

Tallinki omanikud tunduvad olevat suurema riskitaluvusega kui paljud teised Eestis. Kui see risk oleks nende arvates normaalne, siis nad oleks võib-olla juba alustanud. Aga kui see pole ka nende jaoks vastuvõetav, siis on kinnisvara olukord üpris keeruline.

4-5miljardilise projekti jaoks tuleb kõigepealt rentnikud leida. Väga palju suuri rentnikke Eestist leida pole.

Ka välismaa potentsiaalsed rentnikud on ettevaatlikuks muutunud või ajatanud soovi. Teine suur probleem on, et praegu on pangad rohkem kui ettevaatlikumad isegi väiksemate projektide puhul. Suurtest rääkimata. Aga kui on väga kindel ja teada-tuntud tellija või kindel rendileping, siis on asjad lahendatavad.