27. juuli 2008 • 2 min
Jaga lugu:

Majandus - see on imelihtne

Majanduse teaduslik käsitlus 19. sajandi Inglismaal ning Thomas Malthuse rahvastiku-uuringud ja David Ricardo depressiooniolukorra idee tulenevalt loodusvarade piiratusest tingisid selle, et majandusteadus pälvis nimetuse "sünge teadus".

Praegu esineb osa majandusteoreetikuid, kelle arusaamad majandusteadusest on piiratud, kuid kes samas pretendeerivad kogu ühiskonna majanduselu teaduslikule seletamisele, etteheidetega majanduspraktika aadressil, et see ei vasta ökonoomika täiuslikele teooriatele.

Sellega antakse majandusteadusele tavainimese silmis "veidra teaduse" varjund. Ning see ei suuda majandustegelikkuse jaoks olulist ära seletada ja selle ülimaks tarkuseks on nending majanduskonjunktuuri tsüklilisusest.

Kuid kolmveerand sajandit on majandusteaduse uurimisobjektiks olnud, kuidas mõjutada majandustsükli kulgu. Nobeli majandusauhinna said 2004. aastal just majanduspoliitiliste otsuste mõju majandustsüklile uurinud Finn Kydland ja Edward Prescot.

Majanduspraktika on möödunud aastaga meile näidanud, et peaminister Andrus Ansipi otsus teisaldada Tõnismäelt Teise maailmasõja ajal fašismivastases võitluses langenute mälestusele pühendatud monument mõjutas drastiliselt Eesti majandusarengut. Eesti omandas profašistliku riigikese kuulsuse, kellest oma maine nimel on kasulik distantsi hoida.

Ja firmad lahkuvad Eestist või piiravad oma tegevust, sest Euroopa Liidu väike ja vaene tupikriik ei paku majandustegevuseks piisavalt võimalusi.

Teadlased teadsid seda loomulikult ette ja hoiatasid selliste tagajärgede eest.

Nimetatud otsus ja selle tulemus tegi selgeks, et juhtimine ei ole oma olemuselt keeruline.

"Meie parimat teadmist tulevikust kujundavad ja otsuseid teevad ikka inimesed ning sellepärast ei tohi me ära unustada peamist: nii eelduste kui ka otsuste headus sõltub tegijate kompetentsist. Kompetentsiga on aga nii, et meistriks ei sünnita ehk alustada tuleb analüüsist ja toimunu mõistmisest, et seda teadmist hiljem kasutada tuleviku usaldusväärseks planeerimiseks", kirjutas Rein Parelo 7. juuli Äripäevas.

Seega - nii lihtne kui oli Eesti majandusarengu suunamine praegusesse olukorda, on tegelikult ka selle praegusest olukorrast väljajuhtimine. Lahendid on näha ja need on ka välja öeldud.

Autor: Vello Rekkaro

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt