Tallinki kirstunaelaks Soome-Rootsi liinid

Tõsi, ka Tallink ise on seda möönnud nii finantsaasta kolmanda kvartali tulemuste kommentaaris kui ka selle aasta kohta antud kasumihoiatuses, kus kolmanda põhjusena on toodud "mõnede liinide madalad veomahud". Tõsi ta on, need "mõned liinid" kulgevad Soome ja Rootsi vahet ning eelmisel finantsaastal andsid poole Tallinki käibest. Tallinki müügitulu nendel laevaliinidel oli eelmisel finantsaastal 5,7 miljonit krooni, moodustades 48 protsenti kontserni 11,9 miljardi suurusest kogukäibest (Tallinki finantsaasta lõpeb 31. augustil).

Möödunud finantsaastal reisis Tallinki laevadel kokku 6,87 miljonit reisijat, neist pea pool (3,23 miljonit) Soome ja Rootsi vahelistel liinidel. Sõiduautode ülevedude mahtudest moodustasid Soome ja Rootsi vahelised liinid 34 protsenti ning kaubavedude mahtudest 35 protsenti.

Selle finantsaasta üheksa kuuga on Rootsi-Soome liinidelt teenitud tulu osatähtsus langenud 43,6 protsendini (võrrelduna 49,7 protsendiga eelmise finantsaasta esimesel üheksal kuul). Rootsi-Soome liinidelt teenitud tulu kahanes finantsaasta üheksa kuuga pea kümne protsendi võrra 3,75 miljardi kroonini, mis tähendab seda, et Tallinkil jäi üheksa kuuga nendelt liinidelt saamata vähemalt 400 miljonit krooni (eeldades, et nendelt liinidelt teenitud tulu jääb eelmise aasta tasemele). Tegemist on enam-vähem sama suure summaga, mille võrra on Tallinki börsiteate järgi kasvanud üheksa kuuga ettevõtte kütusekulud.

Käibe languse põhjuseks on veomahtude oluline langemine nendel liinidel. Nii kukkus reisijate arv selle finantsaasta üheksa kuuga enam kui veerand miljoni võrra ehk 12,3 protsenti, sõiduautosid veeti 15,2 protsenti ning kaubaveo mahud kahanesid koguni 18,6 protsenti.

Ega neljandas kvartalis pole ilmselt samuti midagi rõõmustavat oodata. Juuni-juuli- august on kruiisilaevanduses kõige kibedamad kuud ning neljandas kvartalis teenis Tallink 30 protsenti kogu aasta tuludest. Reisijate arvust andsid suvekuud kolmandiku ning sõidukite vedudest üle neljakümne protsendi, Rootsi-Soome liinil koguni 48 protsenti.

Selle aasta juunis aga kahanes Tallinkil Soome-Rootsi reisijate arv 13 protsendi võrra, üleveetavate sõidukite arv ja kaubavedude mahud pea veerandi võrra. Otsustavaks kuuks on muidugi juuli, kus reisijate arv oli eelmisel aastal juuni ja augustiga võrreldes kolmandiku võrra kõrgem, kuid kardan, et ka heinakuul pole Tallink turuosa kaotuse trendi Viking Line'ile suutnud murda. Vastasel juhul poleks Tallink ilmselt kasumihoiatust andnud.

Viking Line'i esimese poolaasta majandusaruande kohaselt kasvas reisijate arv 2,5 protsendi võrra ning ettevõtte väitel on nad suurendanud turuosa Soome-Rootsi liinidel, aga Tallinn-Helsingi liinil on see vähenenud.

Tallinki majandusaruande kohaselt sai ettevõte üheksa kuuga reisijate pealt tulu (piletimüügi tulu ning restoranides ja poodides teenitud tulu) 6,3 miljardit krooni ehk 1340 krooni reisija kohta.

Reisijate arv Rootsi-Soome liinidel on kahanenud esimese kümne kuuga 308 000 võrra ning aastaga võib reisijate kaotus ulatuda peaaegu 400 000ni, mis tähendab, et ettevõttel jääb nende liinide reisijatelt saamata umbes pool miljardit krooni. Ilmselt on see number isegi suurem, sest Viking Line'i tulu reisija kohta oli ettevõtte esimese poolaasta aruandes toodud tulemusi arvestades 2370 krooni.

Konteinervedude maht Rootsi-Soome liinidel peaks kahanema finantsaasta lõpuks umbes 24 000 ühiku võrra, mis peaks tähendama, et Tallinkil jääb saamata umbes 200 miljonit krooni.

Eespool toodud numbreid arvesse võttes jääb Tallinkil sel finantsaastal reisijate ja kaubavedude mahtude languse tõttu "mõnedel liinidel" saamata pea miljardi krooni võrra tulusid.