Eestlane kõhkleb investeerida Gruusiasse

"Gruusia areneb mitte kuude, vaid päevadega - sealne majanduskasv on praegu 10%. Kinnisvara hinnad Gruusias tõusevad iga nädalaga." Nii kutsus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda eelmise aasta alguses Eesti ettevõtjaid Gruusia ärikeskkonda tutvustavale seminarile. Poolteist aastat hiljem on Gruusia läbi elanud sõjalise konflikti Venemaaga. Rahu on taastumas, kuid Eesti kinnisvarafirmade kinnitusel ei ole eestlased kiire kinnisvaraturu arenguga Gruusiasse investeerimise vastu huvi tundma hakanud.

OÜ Uus Maa analüütik Annika Jakobson ütleb, et nende kliendid on peamiselt huvi tundnud ja investeerinud Gruusias maasse. Korterite vastu selles piirkonnas ei ole huvi tuntud.

Thbilisis korterite arendusega tegelev Eesti kinnisvafirma omanik, kes ei soovi oma nime avaldada, tõdeb, et Eestist on olnud sealsete korterite vastu huvi nullilähedane. Seetõttu loobus ta isegi eestikeelse internetilehekülje uuendamisest. Kohalikele on aga nende arendused hästi kaubaks läinud ja enamus korteritest on müüdud. Edasistest plaanidest ei soovi Thbilisis kinnisvara arendav Eesti ärimees rääkida, kuid kinnitab, et tema silmis on Gruusia endiselt perspektiivne piirkond.

Ka Peep Aaviksoo, kellel on suured kogemused kiiresti arenavate piirkondade kinnisvarasse investeerimisel, on kindel, et varemetesse Gruusia ei jää. "Kui Lääs muuga hakkama ei saa, siis infrastruktuuri ülesehituseks rahalisi vahendeid leitakse ikka," lausub ta. Gruusiasse investeerimise riski kohta peab tema sõnul paika küüniline tõde: "Tõeliselt suuri rahasid teenitakse ikka siis kui veri tänavatel."

Endal tal siiski Gruusiasse investeerimise kogemus puudub. Kuid teades Gruusia ärikultuuri, mis erineb oluliselt euroopalikust, on ta sealses regioonis äriajamise suhtes ettevaatlik. "Palju sõltub kohalikest partneritest, võid teenida investeeringu mitmekordselt tagasi, kuid võid tagasi tulla ka kogemuse võrra rikkamana, ainult et ilma rahata."

Kinnisvara investeeringute tegemiseks soovitab Aaviksoo vaadata Balkani suunas. Tema kinnitusel peaks see, mis on toimunud Horvaatias ja Sloveenias, toimuma ka teistes piirkonna riikides. "Arvestades Gruusia sündmusi peaks seal oluliselt kiirenema Euroopa suunas liikumine," leiab ta.

Ka Moldavat ja Rumeeniat ei tohi Aavikso sõnul unustada. Kuigi ka Rumeenias on kinnisvarahinnad pärast eelmise aasta 30%-list kasvu stabiliseerunud.

Jakobsoni väitel on Uus Maa kaudu tehtud tehingute järgi eestlaste meelispaigad investeerimiseks Hispaania ja Bulgaaria. Gruusiasse on vahendatud vaid mõningaid kontakte. Samas möönab Jakobson, et mõned investorid on olukorda vaadates avaldanud arvamust, et nüüd peaksid seal hinnad palju odavamaks minema, mistõttu võiks seal ka kinnisvarainvesteeringutes pikaajalisi positsioone võtta.

AS Arco Vara juhatuse liikme Avo Rõõmussaare kinnitusel on ettevõte aastaid jälginud Gruusia arenguid ning leidnud siiani, et teenitav tulu ja ettevõtluse risk ei ole seal tasakaalus. Mõne kliendi palvel on otsitud ka sealsetesse projektidesse investoreid ja ka elukondlikku kinnisvara Musta mere ääres. Paraku ükski tehing seni realiseerinud ei ole.

Kindlasti on kinnisvara omandamisel asukohal oluline roll, kuid paljudel juhtudel ei ole see ainumäärav.

Näiteks tootmispinna otsimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige infrastruktuurile.

Puhkusepiirkonda nn teise kodu ostmine on seotud sellega, kus puhata soovitakse ning millise piirkonna vastu on endal suurem huvi ja kas reisid sinna on muutunud regulaarseks.

Kui aga soovitakse puhtalt investeerida puhkusepiirkonda, tuleb arvestada sealse populaarsusega turismipiirkonnana, arendustegevusega turismipiirkonnas, üldiste poliitiliste ning majanduslike teguritega.