Hoolsa aedniku sügistööd

Muru tuleks veel viimast korda niita, tehes seda kõrgemalt kui suvel. Pärast viimast niitmist tuleks murupind üle rehitseda ja sellesse õhustuseks pisikesi auke torgata, et oleks tagatud parem drenaaž ja kiirendatud rohujuurte kasv. Murult tuleb riisuda lehed ja surnud rohi. Kannatada saanud kohad murus võib uuesti üle külvata. Kui murusse on tekkinud sammalt, tuleks kasutusele võtta samblaeemaldaja. Sambla võib kokku riisuda alles pärast selle kuivamist, et vältida eoste edasilevikut.

Valmista kelder ette uue saagi säilitamiseks. Puhasta salved ja riiulid, kastid, korvid samuti keldri lagi ja seinad.

Kuigi eri õunasortidel saabub koristusküpsus eri ajal, on siiski enamiku sortide puhul paras aeg õunad puult korjata ja need talvekorterisse kolida.

Õunte korjamist alusta alumistelt okstelt, liikudes ladvale lähemale. Korjates maha kukkunud õunad säilitamiseks enam ei sobi ja need tuleks eraldi kokku koguda. Korjatud õunasaak pakub puule enne lehtede langetamist puhkust.

Peenralt tuleks koristada punapeet, porgandid, kaalikas ja rõigas. Viljade valmimisest annavad märku longu vajunud koltuma hakkavad lehed. Pärast ülestõmbamist tuleks juurviljad veidikeseks peenrale kuivama jätta, enne kui lehed pealt lõigatakse.

Enne esimeste hallade saabumist tuleks koristada ka kõrvitsad. Koristamisel ei tohi vigastada kõrvitsa koort, säilitamiseks sobib hästi kuiv ja soe ruum.

Mädased viljad on suured haiguspommid, mistõttu tuleks mädanemistunnustega viljad kokku koguda ja hävitada.

Tühjaks jäänud peenrad kaeva sügavalt läbi. Mullapinda siluda pole sügisel vaja.

Ka oktoobris võib veel istutada viljapuid ja marjapõõsaid. Õunapuud tuleks tagasi lõigata kohe pärast istutamist. Sügisese istutamise juures peab muidugi arvestama sellega, et talvekülmad võivad istikutele liiga teha.

Puudelt tuleks maha kraapida sammal ja korp. Nii ei jää kahjuritele talvitumisruumi. Puu alla laota enne tööga pihta hakkamist kile või paber, et mahapudenenud sammal ja koorepuru lõkkes koos kahjuritega hävitada.

Peaaegu raagus õunapuid ja marjapõõsaid võib edukalt lõigata ja kujundada.

Riisu mahalangenud lehed, sest need võivad levitada haiguseid ja lämmatada väiksemaid taimi.

Pärast viimaste sõstarde korjamist tuleks põõsaid väetada nii spetsiaalsete marjapõõsaste jaoks mõeldud väetiste kui ka puutuhaga. Paljastunud juurtele tuleks lisada kompostmulda ja kõdusõnnikut.

Vaarikate viljakandnud varred tuleks maani maha lõigata ja need haiguste leviku peatamiseks kohe põletada. Ka vaarikamaale võib lisada väetist ja tuhka, lisaks võib peale panna värske saepurukihi. Istutada võib uusi vaarikataimi.

Puhasta maasikapeenar kuivanud lehtedest ja umbrohust. Noored võsundid võib tee tarbeks ära kuivatada.

Korrasta kasvuhoone, eemalda tomativarred, väeta kasvupind. Desinfitseeri kasvuhoone seinad, lagi ja uksed-aknad.

Pese ja kuivata aiatööriistad. Puhasta ja hoolda muruniitjat.

Korista langenud lehed räästarennidest.

Sibullillede ajatamiseks võib need oktoobris pottidesse istutada.

Kui aed asub elupaigast kaugel ja sel pole võimalik pidevalt silma peal hoida, tasub puutüved jäneste eest kinni katta. Selleks sobivad okaspuuoksad, tugev paber, tihe võrk, kapronsukad.

Valmista ette ja pane üles lindude talvised söögimajad. Seal toituvad linnud aitavad aias ka kahjurputukaid hävitada.

Püsililled tuleks tagasi lõigata 10-15 cm peale. Lehe- ja õiejäänused peenralt koristada, paljad juured kompostmullaga katta ja väetist panna.

Ülekasvanud taimi tuleks jagada. Järgmiseks aastaks võib istutada maikellukesi, priimulahübriide, kannikesi, kirikakraid.

Kuivemapoolsesse mulda võib külvata järgmiseks aastaks suvelilli (kilbirohtu, saialille, moone, mustköömneid).

Roosipõõsad vajavad talvekatet. Eemalda viimased õienupud, kärbi kasve, kuhja peale mulda. Külmakatted aseta roosidele pärast esimeste külmade saabumist.

Autor: Evelin Rikma