Liikluspiirang kehtis valel ajal

Eriti suur on liiklustihedus jaanipäeval ja sellele eelneval päeval. Seetõttu oleks võinud liikluspiirangu kehtestada suveperioodil, kui autosid liigub rohkem kui talvel ning lubatud kiirused on suuremad. Ka teeolud on paremad kui talvel.

IRU (International Road Union) uuringus on selgunud, et 85% inimlike eksimuste tõttu juhtunud õnnetustes olid veoautojuhid süüdi vaid 25% juhtudest.

Ka maanteeamet oleks võinud enne veoautodele liikluspiirangu kehtestamist teha sarnase uuringu. Maanteeametist aga vastati, et sellist uuringut tehtud ei ole, kuigi nii tuleksid paremini välja õnnetuste tõelised põhjused. Seetõttu oleks enne uute piirangute kehtestamist uuring Eesti oludes kindlasti vajalik.

Liikluskeelu alternatiivina võiks kehtida aasta läbi 90 km/h kiirusepiirang. Kuna moodsad veoautod liiguvad maanteel keskmiselt 85-89 km/h, ei takistaks nad maanteel liikuvaid sõiduautosid.

Kui kiirused püsivad väiksemad, siis peaks see mõjuma ka õnnetuste arvule. Suvel on Tallinna-Tartu maantee 14 kilomeetril lubatud sõidukiirus 110 km/h ja paljudel teelõikudel 100 km/h. Suviti on ka liiklussagedused suuremad ning seetõttu oleks liikluspiirangu kehtestamine suveperioodil hulga tõhusam.

Ehk aitab ka liikluskaamerate paigutamine maantee äärde. Maanteeametil on selline projekt juba käsil.

Teise alternatiivina võib välja tuua taskute ehitamise. Kui Tallinna- Tartu maanteele ehitada mõnedele lõikudele paari kilomeetri pikkused lisarajad, kuhu veoautodel oleks võimalik ümber reastuda, siis on teistel liiklejatel möödasõitu sooritada palju ohutum ja kiirem. Samas on ka selliste lõikude rajamine Tallinna-Tartu maantee geomeetria tõttu üpris keeruline ja kulukas.

Ühe lahendusena sobib Tartu maanteele eraldatud sõidusuundadega kaherajaline tee. Kui seada eesmärgiks liiklusohutus, on selline lahendus efektiivne. Liikluse kasvades saab sõidusuundadele hõlpsasti lisada sõiduradasid. Arvatavalt ei rahulda see aga liiklejaid, kes loevad minuteid, sest puuduvad kiired möödasõidu võimalused. Eriti suur probleem tekib suvel, kus veokid liiguvad 90 km/h, aga väikeautodel on lubatud liikuda 110 km/h.

Möödasõidu võimaluste jaoks on alternatiivne lahendus nn Rootsi tee. Sel juhul on sõidusuundades vaheldumisi lisarada ja sõidusuunad on eraldatud õhulise trosspiirdega. Sõltumata sõiduradade arvust, eeldab sõidusuundade eraldamine ka ristmike vähendamist ja asendamist eritasandiliste sõlmedega, mis toob kaasa ulatusliku kogujateede võrgustiku väljaehitamise vajaduse.

Eraldatud sõidusuundadega teel ei saa olla mahasõite, paraku on praegu Tartu maanteel probleemiks just väga suur mahasõitude ja ristmike arv.

Veel üks võimalus on ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ja teha tasuliseks, et katta ehituskulud.

Arvatavasti on enamik liiklejaid pigem nõus maksma väikse summa hea kvaliteediga maantee kasutamise eest, kui sõitma pikemat ringi kehvematel maanteedel. Tähtis on ajaline eelis ühistranspordi ees. Nii kaua, kui ühistransport ei paku sõiduautole hinnas ja kvaliteedis konkurentsi, ei ole inimesed nõus autost loobuma.

Kui maanteeamet leiab siiski, et veokitele liikluspiirangu kehtestamine on parim idee, siis tuleb neil ümbersõiduks kasutatavatele maanteedele ehitada parklad, kuhu veokid saavad töö- või sõiduaja lõppedes parkida. Vaja on informeerida ka välismaa autojuhte, sest nemad eestikeelseid silte ei mõista.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna-Tartu maantee liikluspiirang ennast ei õigustanud. Liikluspiirang tekitas veofirmadele palju lisakulusid. Paljud veomarsruudid ja -graafikud tuli ringi teha ning paljud transpordi- ja logistikaettevõtete kliendid ei saanud oma kaupasid enam nii kätte nagu varem. Kuigi õnnetusi oli 2008. aasta alguses vähem kui mullu samal perioodil, võib see tingitud olla ka karmide talveilmade puudumisest 2008. aasta alguses.

Liikluspiirangud tuleks kehtestada alles siis, kui on uuritud kõiki liiklusõnnetuste aspekte, liiklusintensiivsust eri aastaaegadel ja kõikvõimalike alternatiivide kasutamise võimalust.

Autor: Rennat Alamets