Äriplaan 2009: Eksportijad: igal pool on praegu raskem

"See ei ole nii lihtne, et "hurraa" ja eksport peab suurenema. See ei tule iseenesest," tunnistas mööblitootja OÜ Tarmel Furniture juhatuse esimees Aare Paloots.

"See kuu oli ilmekas näide. Me sõltume otseselt jaetellimustest, mis poodidest tulevad. Selle nädala uudised andsid kohe tunda. Skandinaavia inimesed muutsid oma ostukäitumist, ei mindud poodi mööblit ostma," viitas ta USAs alguse saanud panganduskriisile.

Tarmel on ettevõte, mis on juba kümmekond aastat vähemalt kaks kolmandikku toodangust eksportinud - põhiliselt küll Soome, aga ka mujale Skandinaaviasse ja Lätti. Poolteist aastat tagasi valmis uus tehas, mis pole veel täisvõimsust saavutanud.

"Me ei ole kaugeltki kogu ressurssi kasutanud. Et tootmist suurendada, peab turgu kõvasti juurde saama. Müügi koguturg reaalselt väheneb. Ka teistes riikides, Eestist rääkimata," nentis Paloots.

Viljandimaal Karksi-Nuias asuva põhiliselt puidukilpi tootva ASi Textuur tegevdirektor Argo Jõgi kinnitas, et ilma ekspordita tema tegutsemisvõimalust ei näe.

"Mis see miljon inimest siis ikka on," ei näinud ta Eesti turul täiemahulist väljundit. Textuur on seni oma toodangust umbes poole Eestist välja müünud.

"Eks see mõjub rängalt," ütles ta praeguse majandusolukorra kohta. "Meile andis löögi Venemaa boikott. See on meie valitsuse poliitika - naabriga on vaja praegu äri ajada, mitte kakelda," kurjustas ta.

Umbes pool puidutööstuse toorainest tuli varem Venemaalt. Selle katkemine ja kohaliku tooraine hinnatõus on just väiksematele tootjatele hävitavat mõju avaldanud.

"Tellimuste arv on vähenenud. Töötajad puhkavad mõne päeva, siis tulevad jälle tööle tagasi. Kogu tänavune aasta on niimoodi käinud," rääkis Jõgi majandussurutise mõjudest.

Paberitööstuses, ehituses ja mujal kasutatavaid masinaid tootva ASi Silbet Metall juhatuse esimees Jaan Meikup kinnitas aga, et nende toodang läheb tervenisti ekspordiks, põhiliselt Skandinaaviasse. Eesti majanduse kiratsemine neile otseselt mõju avaldanud ei ole.

"Siiamaani on jube hea," ütles Meikup. Siiski kartis ta, et rahvusvahelise majandusolukorra halvenemine ei jäta neidki puutumata. "Mingil hetkel kindlasti on oodata, et mõjub ka meile," lisas ta.

Teise metallitööstuse, Põlvamaal asuva ettevõtte ASi Mammaste Metall tegevdirektori Aivo Kalle sõnul on majanduslikud tagasilöögid selgelt tunda.

"Eks ta on niisugune asi, et siis, kui oli raha, siis panid keevitajad Soome või Rootsi. Nüüd on majanduslangus, nüüd pole mul siin keevitajaga midagi teha," märkis ta, et ka kaugemalt tullakse juba tagasi.

Ettevõtte tellimuste arv on küll kahanenud, kuid Kalle sõnul on paar meest suve jooksul siiski tööle võetud. Kuna ka neil läheb lõviosa toodangust ekspordiks, siis sõltub firma käekäik eelkõige välispartneritest, mitte Eesti turust. "Meil on elujõuline ettevõte. Ma arvan, et me jääme nina vee peale," lisas Kalle.