Kohutav???börsikvartal

Suurte kukkujate seas olid veel hiljuti populaarsed aktsiaturud. Suurima kukkumisega sai hakkama Ukraina aktsiaturg, mis kukkus kolmandas kvartalis europõhiselt pea 52 protsenti.

Nii suur kukkumine tekitab küsimuse - miks?

Ukrainas on pöörane inflatsioon, augustis tõusid tarbijahinnad aastataguse ajaga võrrelduna 26 protsenti. Eelnevatel kuudel tuulutas rahakotti aastataguse ajaga võrrelduna koguni 30 protsenti ületav hinnatõus. Reitinguagentuurid langetasid Ukraina reitingut.

Ukrainas kasvas poliitiline risk. Koalitsioon läks lõhki - ühed vaatavad ida suunas, teised lääne suunas. Poliitiline risk kasvas ka Gruusia sõja tõttu - nii mõnigi investor ja mitteinvestor esitas küsimuse, kas Ukraina on järgmine, kellel Venemaaga probleeme tekib. Ukraina NATOsse saamine on jätkuvalt unelm.

Pärast head aastat Ukraina börsil on nüüd käes kehvad ajad. Eelmisel aastal oli Ukraina börsil väga järsk tõus, sellel aastal kukkumine - oleme tagasi seal, kus järsk ralli algas.

Mullune börsivedur metallurgiakompaniide aktsiate näol aga kukkus metallihindade laskumise tõttu. Lisaks oli õhus maagaasi hinna järk tõus, mis sööb augu ettevõtete kasumitesse. Ning mööda ei saa minna üleilmsest krediidi kokkutõmbumisest, mis kaudselt avaldab mõju ka Ukrainale.

Halvemuselt teisel kohal oli pea 43 protsendise kukkumisega Serbia aktsiaturg. Ehkki selles riigis on asjad läinud paremuse poole - poliitiline risk on vähenenud ja majandus on üsna korralik - on aktsiaturul kukkumine jätkunud.

Tagant kolmas on idanaaber Venemaa, mille aktsiaturg kukkus 41 protsenti. Tegu oleks justkui vandenõuga slaavi börside vastu, kuid vaevalt et selles asi on. Ka teistes suure börsilangusega riikides on sissetallatud raharajad, kus on vastassuunas tormatud. Norra languse taga on nafta hinna allapoole tulek, Iirimaal makroprobleemid ja panganduse raskused, sama võib ka öelda Islandi kohta.

Tõusjad olid valdavalt eksootilised turud. Suurim tõusja Vietnam, mis oli veel mõni aeg tagasi tõeline börsirakett - järgmine Hiina-, käitus aga aasta esimesel poolel väga halvasti. Teise kvartali suurimast kukkujast (-49 protsenti) sai siiski kvartal hiljem suurim tõusja - investorite arvates mindi ilmselt kukkumisega liiale.

Ülejäänud heade turgude kohta võiks öelda - kättesaamatu eksootika. Näiteks Türgi on kättesaadav mõne fondi kaudu.

Ja lõpuks loomulikult maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine, mis tõusis eurodes pea 7 protsenti. Indeks iseenesest langes rohkem kui 4 protsenti, kuid dollari tugevnemine päästis europõhistele investoritele tulemuse.

Muide, dollaripõhiselt tõusid vaid neli indeksit, kaks jäid varasemale tasemele ja kukkujaid oli rohkem.