Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka börsikrahhi on võimalik üle elada
Nüüd, kus enamiku investeerimisportfellide väärtuste kahanemise päevatempo ulatub vaata et kümnetesse protsentidesse, oleks ehk paslik hoopis veidi hinge tõmmata ja vaadata investeerimisele veidi pikema perspektiiviga.
Bostonis asuv investorite käitumist uurinud konsultatsioonifirma avaldas kaks aastat tagasi uurimuse hüpoteetilise abielupaari (olgu nende nimedeks Karl ja Karoliina) investeeringute kohta. Mõlemad alustasid investeerimisega 1985. aastal ehk kaks aastat enne 1987. aasta börsikrahhi, mil USA aktsiaindeksid kukkusid päevaga enam kui viiendiku võrra.
Karl jälgis väga hoolega, mis turgudel toimus. Müüs aktsiad pärast krahhi maha, sest meeleolud turgudel olid väga närvilised ja tulevik paistis tume (tuleb ju tuttav ette). Siis, kui investorid olid muutunud taas julgeks, hakkas ka Karl aktsiaid ostma. Ja sellist tegutsemisprintsiipi järgis Karl ka edaspidi.
Karoliina investeerimise stiil oli täiesti erinev. Tema lasi rahulikult turul oma elu elada ning ei reageerinud lühiajalistele tõusudele ja langustele. 2005. aasta lõpuks ehk kahekümne aasta pärast oli Karli algselt investeeritud 10 000 dollari suurune väärtpaberiportfell kasvanud 21 000 dollarini, aga Karolina portfell oli väärt tervelt 94 000 dollarit.
Kui Ameerika näide jääb ehk veidi kaugeks, toon siia oma isikliku kogemuse, mis vähemalt seniajani on olnud üsna sarnane. Alustasin investeerimist 1997. aasta suvel mõni kuu enne meie börsikrahhi. Pole siis ka mingi ime, et esimesel kahel aastal oli minu aktsiaportfell (õigemini portfellikene) väga suures miinuses. Järgnevatel aastatel panin raha veidi juurde ning tänaseks on portfell kenakesti kosunud ning vähemalt praeguse seisuga elan ka selle aasta valusa kukkumise rahuldavalt üle.
Siit moraal - investoril ei ole mõtet turgude tõusude-mõõnadega kaasas käia, sest vastasel juhul kipub tulemus soovitatavale vastupidine olema - ostetakse siis, kui aktsiate hinnad on kõrged, ning müüakse siis, kui hinnad on kukkunud.
Seetõttu püüan ise ja soovitan ka teistel järgida tänapäeva tuntuima investori Warren Buffetti ühte investeerimisprintsiipi. Osta vaid nende ettevõtete aktsiaid, mida tahaksid hoida igavesti. Tõsi, selliseid ettevõtteid ei ole palju. Pärast Hansapanga lahkumist Tallinna börsilt ei ole neid siin enam peaaegu üldse leida. Ka maailmas pole neid ülearu palju. Otsida tuleks neid pigem pika ajalooga ettevõtete hulgast. Niinimetatud kuumade aktsiate seas on neid haruharva. Üks kandidaate oleks Google, aga enne selle aktsia ostmist võiks mitu aastat oodata.
Luksust börsikrahhi rahulikult pealt vaadata saab endale lubada vaid siis, kui on täidetud vähemalt kaks eeltingimust.
Esiteks, investeeritud pikaajaliselt, vähemalt viieaastase perspektiiviga.
Ning teiseks, mitte mingil juhul ei tohi aktsiatesse investeerida seda raha, mida sul võib igapäevases majapidamises vaja minna (sellisel juhul tuleks panna see raha tähtajalisele hoiusele või intressifondi).