Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangad olid head õppevahendid
Lõppev nädal tõi ettevõtjatele kaks head õppetundi selle kohta, kuidas avalikkusega suhelda. Õppevahenditeks olid pangad.
SEB ja Sampo Panga tegemisi kajastanud uudised näitasid, et pole mõtet olulist, aga esmapilgul negatiivset infot varjata, sest varem või hiljem tuleb see välja. Ja kui ettevõte ise infot esimesena ei avalikusta, siis seda suurema tõenäosusega jõuab see ajalehes magusale pinnale. Äripäev on Sampo Pangale ja SEB-le tänulik, sest need kaks panka andsid meile sel nädalal tööd ja leiba.
SEB Likviidsusfondi varade allahindamisel tõi fond põhjenduseks Islandil toimuva ehk fondi probleeme prooviti välja vabandada üleilmse finantskriisiga ning ühe väikese saareriigi pankrotiga. Tegelikult põhjustasid märgatava osa Likviidsusfondi kahjumist Eesti kohalikud rämpsvõlakirjad. Sellise võimaluse eest oli näiteks Äripäev juba kevadel fondide kliente hoiatanud. Toona aga väitsid pangad, et mingit ohtu ei ole. Läks teisiti.
Andes alguses infot avalikkusele valikuliselt ning jättes osa asju rääkimata, aitas SEB kaasa sellele, et tema likviidsusfondist on ilmunud üha uusi ja uusi uudiseid.
Sampo Pangal läks veel halvemini, sest ta käitus kahepalgeliselt. Pangavahetusaega pikendanud pank lubab suurtes reklaamides head ja paremat, kuid ei ole julgenud oma praegusi ja tulevasi kliente teavitada laenulepingu üldtingimuste olulistest muudatustest. On ka mõistetav, miks - uued tingimused on konkurentidega võrreldes klientidele halvemad.
Sampo oli naiivne, kui lootis, et muudatused ei tule välja ja neid ei panda suure kella külge. Teemat võimendas kindlasti veel see, et üldtingimuste muutmine ja pangavahetuskampaania sattusid ühele ajale. N-ö kirss tordil oli ilmsiks tulnud seik: pank on kuu aega oma klientidele kodulehel valetanud ehk kodulaenu tutvustus on vastuolus uute reeglitega.
SEB Likviidsusfondi ja Sampo Pangaga juhtunu tõestas, et Eesti pangad ei ole oma klientidega suheldes alati ausad. Nad ei julge rääkida kliendile asjadest nii, nagu need on. Sestap tasub pankadega suheldes lähtuda põhimõttest - usalda, aga kontrolli. Ehk kui hakkad pangaga mõnd lepingut sõlmima, loe see hoolikalt läbi - reklaamis lubatu võib osutuda lõksule asetatud juustutükiks, ja lõks klõpsatab kinni, kui püüad seda endale saada.