Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi ja ettevõtjate kurnav peretüli
Perekonnatüli poliitilise ja ärieliidi vahel hõõgub aina eredamalt. Õhustik on mürgine ja arutelud sumbuvad teineteise süüdistamisse. Kui uskuda suurettevõtjate PR-meest Meelis Kubitsat, siis nõuavad ettevõtjad juba lausa lahutust. "Kas otsustajad on päriselt mõistnud, et sajast tippettevõtjast laias laastus pooled ei ela enam füüsiliselt või mentaalselt Eestis?" päris Kubits viimases Eesti Ekspressis.
Äripäev loodab, et ettevõtjad ja riigivalitsejad suudavad unustada isiklikud solvumised ning edasi minna. Tüli kulutab asjatult ressursse.
Ettevõtjate pahameel on mõistetav. Riigijuhid, eriti peaminister Andrus Ansip, peletab ettevõtjaid eemale oma "kõik on korras!" retoorikaga. Ei ole ju korras, meil on 14 aasta suurim majanduslangus, käibed-kasumid kukuvad, inimesi koondatakse. Ansip aga piltlikult öeldes katab kõrvad kinni ehk hakkab rääkima hoopis headest näitajatest.
Kuna peaminister ja valitsus ei taha oma vigu tunnistada, siis ei soovi nad ka teiste käest kuulda, et midagi on valesti tehtud. Ilmselt on Andrus Ansipil ka hirm - kogu aeg on kõik läinud hästi. Nüüd korraga majandus langeb, valitsuse prognoosid on vastu taevast lennanud ning on vaja võtta vastu hoopis vastutusrikkamaid otsuseid.
Teiselt poolt naudivad paljud suurettevõtjad valitsuse kallal haukumist. Kriitikud hõõruvad käsi, et saite nüüd, me ju rääkisime 10miljardilisest puudjäägist juba ammu. Astugu peaminister tagasi, et riik saaks edasi minna, nõuavad häälekaimad.
Kuid olgem ausad, ka paljud ettevõtjad harjusid viimastel aastatel mõtteviisiga, et asjad korraldatakse nende äranägemise järgi. Sellist suhtumist näitavad kujukalt maadevahetustehingud. Sellist suhtumist esindavatele ettevõtjatele on ajakirjanikud ja maksuametnikud ühtmoodi tüütud putukad, kes ei lase neil asju ajada.
Kui nad ei saa oma poliitilisi sidemeid enam endisel viisil ära kasutada - ja pole ju poliitikute käsutuses enam nii suurt rahakotti, hanked ja investeeringud peatuvad -, siis tekivad võõrutusnähud. Kuid neile ei tohi järele anda. Ja mis peaministri väljavahetamist puudutab, siis demokraatlikus riigis see nii ei käi: peab valimisteni ootama.
Kuid kibedad märkused ja isikutevahelised konfliktid ei vii edasi. Sel sügisel on maailmas palju puudujäägis riigieelarveid. Ning ettevõtjatel on häid lahendusi pakkuda, kui valitsus alustaks sügavamat dialoogi.
Võib-olla oleks üks lahendus, kui jõulisemalt tuleks välja noorem põlvkond. Meelis Kubits kirjutas, et vanad ettevõtjad on väsinud. Lisame, et ka vanad poliitikategijad vajavad värsket verd.
Võib-olla uus põlvkond suudaks alustada puhtamalt lehelt ega oleks nii palju isiklike vastuolude küüsis. Nad ei mõtleks lahutusele, vaid sellele, kuidas koos oleks kõige parem edasi minna.
Autor: ÄP