Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi kliimalepe Eestile kardetust soodsam

    Eestile tähendab kompromiss põlevkivielektri laugemat hinnatõusu ning kaheksa aasta peale 5 miljardit krooni lisaraha investeeringuteks.
    Järeleandmistest hoolimata on kokkulepe ajalooline, ütles ELi eesistumist lõpetava Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Kusagil maailmas ei ole nii suur hulk riike seadnud siduvat eesmärki vähendada aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 1990. a tasemega võrreldes 20% ning suurendada taastuvenergia osakaalu 20%-le.
    Eesti sai oma peamise tahtmise - klausli reedel lõppenud Euroopa Ülemkogu lõppdokumenti, mis kohustab Euroopa Komisjoni lahendama importelektri probleemi kolmandatest riikidest, mis pole heitmekaubandusse kaasatud.
    "Kui kolmandate riikide importelektri probleem oleks ühemõtteliselt lahendatud, võiks Eesti kogu heitmekvoodi oksjonil müüa. Siis ei oleks ka mingeid turumoonutusi ega pretensioone meie naabritel Lätil ja Soomel," ütles peaminister Andrus Ansip.
    Seniks saab Eesti end dumpinguhinnaga Venemaa elektri eest kaitsta tasuta heitmekvoodiga, mida Brüsselis sündinud kompromiss lubab elektritootjatele tasuta jagada ka pärast 2013. aastat. Euroopa Komisjoni esialgse kava järgi pidi tasuta kvoodi jagamine siis lõppema, tuues Eestis põlevkivielektri järsu kallinemise.
    Eelkõige söeenergiast sõltuva Poola jaoks välja kaubeldud erandi järgi võivad Ida-Euroopa elektritootjad 2013. a järel jätkuvalt 70% kvoodist tasuta saada. Aastaks 2020 kahaneb tasuta kvoodi osa nulli.
    "Elektri hinda saab nüüd vähemalt esimestel aastatel vähem tõsta," kommenteeris otsuse mõju majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Hinnatõusust see päriselt ei päästa, sest aastast 2013 avab Eesti elektrituru konkurentsile.
    Eestile soodne oli ka riigile eraldatud heitmekvoodi suurenemine, kuna arvesse võeti heitmekoguste järsk vähenemine 90. aastatel. Samuti muutus arvestuste baasaasta - pehme talvega 2005. aasta asemel võib heitmekoguste arvestamisel aluseks võtta 2005-2007 keskmise.
    "Riiki tulev kvoot on meie huvi - mida rohkem, seda parem," ütles Ansip. "Et seda saaks tasuta ära anda, seda pole me prioriteediks pidanud," lisas ta.
    Kvoot on raha - oksjonituludest võib Eesti riik aastas saada 6-12 miljardit krooni, sõltuvalt kvoodi hinnast. Kiseli sõnul võib 1,5-2 miljardit krooni sellest suunata energiasektori investeeringute toetamiseks. Ka peaminister Andrus Ansip avaldas lootust, et raha kulutatakse sihipäraselt elektrienergia tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning sektori moderniseerimiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.