Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mandel: läheb kõvaks andmiseks

    Ametisse astudes soovisid teha lehte mõjukamaks ja pidasid olulisimaks eesmärgiks seda, et lugejad Äripäeva armastaksid. On see õnnestunud?
    Armastuse kohapealt on lugeja kõige õigem ütleja. Sügisese otsustajate meediauuringu tulemuste põhjal oli meie positsioon aasta jooksul tugevnenud. Otsustajate seas oleme kaugelt loetavaim ajaleht Eestis.
    Kas poolteist aastat tagasi tehtud plaanid on saanud ränga hoobi?
    Astusin ametisse buumi harjal, kui reklaamiturg oli tipus. Juba aasta algul sai selgeks, et sellise struktuuriga edasi ei saa minna, on vaja reformi. Varem või hiljem tulnuks toimetusi liita ja tööde dubleerimist vähendada. Aga tõsi, ma ei oodanud, et muutused nii kiired tulevad.
    Mis ajaühikutes sa peatoimetajana mõtled?
    Ajalehe sisu planeerides võib pikki plaane teha, aga struktuuri ja finantside poole pealt räägime kvartalist, maksimaalselt poolaastast.
    Majanduslanguse tingimustes on tavapärane ettevõtete ülesostmine. Kuidas on Äripäeva ambitsioonidega selles vallas?
    Pole välistatud kirjastuse tegevuse laiendamine ja uute kaubamärkide omandamine. Juhatus kompab pidevalt erinevaid ostuvõimalusi, aga tehinguteni veel jõutud pole. Tark ei torma. Eriti praegu, kui Eesti majanduse seis võib minna ikka päris hulluks. Uutesse valdkondadesse liikumine võib kiireneda ja praegu müügis olevate toodete hinnad võivad langeda.
    Missuguseid uusi valdkondi kirjastus sihib?
    Jutt on ikkagi meediast ja info edastamisest, mitte meelelahutusärisse või trükitööstusse minekust. Äripäeva tugevus on info kogumine, analüüs, selekteerimine ja lugejale pakkumine.
    Mida arvad kommentaaridest, kus Äripäeva süüdistatakse kolletumises, dramaatilisuses ja negatiivsuse rõhutamises?
    On mõned anonüümsed netikommentaatorid, aga lugejaarvud näitavad, et oleme õigel teel. Kolletumine - sellest süüdistusest ma ei saa aru. Minu meelest on Eesti meedia tervikuna väga professionaalne. Äripäev on võrreldes teiste lehtedega ehk teravam. Me ei ole diplomaatilised ja ütleme välja, kui midagi on kuskil valesti. See on viinud ka konfliktsituatsioonini mõne suurettevõtte juhiga, aga see on paratamatu, kui tehakse sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust.
    Kas meedia, sealhulgas Äripäev, pöörab liiga palju tähelepanu pseudouudistele (näiteks Ansipi väljaütlemiste võimendamine)?
    Võimendus on meediatöösse sisse programmeeritud. Kui paned loo kaanele, on see võimendamine. Veebiuudis on sageli ütlusel põhinev ja arvamusliidrid kasutavad seda osavalt ära. Ma ei ütleks, et Äripäevas sedasorti uudiste osakaal suur on. Info on ikka majanduskeskne, aga iga hea looga võiks ka emotsioon kaasas käia.
    Kas ajal, kui iga reklaamikroon on arvel, on karta kompromisse sisu osas ja seda, et reklaami ja sisu lahususe põhimõtetele vaatavad väljaanded läbi sõrmede?
    Äripäev kompromissile ei lähe. Eesti meediaturul on näha, et kõik otsivad reklaamikanaleid ja lisalehtede hulk on suurenenud. Lugejat paraku pahatihti ei teavitata, et tegemist on kinnimakstud trükistega.
    ÄP poole aasta kasum oli 15 miljonit, rentaablus langeva turu tingimustes 15%. Kas need on kehvad tulemused?
    Kuidas võtta. Tulemused olid eelarvest väiksemad. Bonnieri grupis paistsime kevadel oma kehvade tulemustega silma, aga juba sügiseks oli kukkuv reklaamiturg kõigi teistegi väljaannete tulemusi mõjutanud.
    Kas omanikud on ärritatud?
    Ei ole, kui nad näevad, et me reageerime adekvaatselt. Äripäev on alates märtsikuust üsna kiiresti reageerinud. Emotsionaalsest küljest ja meenutades iga üksikut inimest, kes on olnud sunnitud lahkuma, on olnud raske. Ma tean, mis on praeguste muutuste hind. Mis saab järgmisel aastal? Veidi utreerides võib öelda, et mõtleme sellele, kuidas viia infot lugejani siis, kui reklaami üldse ei ole. Aga me oleme efektiivsemaks muutunud. Selle aasta lõpuks on toimetuses tööl vähem inimesi kui 2004. aastal, kui meil online-kanalit sisuliselt ei olnud. Samal ajal oli november, julgen öelda, lehe sisu ja kaanelugude poolest ajaloo parimate hulka kuuluv.
    Kuidas on lood sinu unega? Kas magad rahulikult?
    Jah. Olen õppinud ennast välja lülitama. Oli aeg, kui tegin enam kui 12tunniseid tööpäevi, aga nüüd mitte. Kellelgi pole kasu läbipõlenud peatoimetajast. Ja ma ei taha, et ka meie ajakirjanikud ja toimetajad end läbi põletaks. Minu jaoks on praegu kõige suurem väljakutse, et paraneks allesjäänud inimeste töömeeleolu ja kasvaks meeskonnatunnetus.
    Kui palju lugejaid on Äripäeval aasta pärast?
    Uude aastasse lähme 20 000 tellijaga ja oleme rahul, kui see arv on sama ka aasta pärast. Juhul kui prognoosid järgmise aasta majanduskasvu kohta osutuvad liiga optimistlikeks, siis tellijate arv veidi kahaneb. Veebis ei huvita meid niivõrd kvantiteet, kui see, et meid loeksid õiged inimesed.
    Aga uusi tooteid, töötajaid?
    Sulgenud oleme kahjumlikud tooted, peamiselt ajakirjad, mis olid seotud reklaamituru käitumisega. Aastat alustasime toimetuses 90 inimesega, lõpetame 60ga. See näitab muudatuste ulatust. Ja ainus kindel asi, mida ma ametisse astudes lubasin, oli muutumine.
    Mis on Äripäeva jaoks kolm edukriteeriumit?
    Hea sisu on kõige olulisem, mistõttu kõige tähtsam inimene on toimetuses ajakirjanik. Hea on see, mis on huvitav, mõjukas, paneb kõnelema, on lugejale vajalik. Pelgalt info edastamine pole piisav. Teine kriteerium on tellijate arv. Kolmas on meie enda inimeste näoilme, millega nad tööle tulevad.
    Missugune on ÄP roll majanduslangusest väljatulemisel?
    Loomulikult on Äripäeval oluline roll. Kellel siis veel, kui mitte Äripäeval?! Praegu, kui oleme silmitsi suurte majandusmuutustega, on meie roll aidata ühiskondliku debati õhutamisega seda kriisi võimalikult kiiresti ületada.
    Keda praegusel ajal üldse uskuda?
    On üks mees, kelle ennustused on täppi läinud - Joakim Helenius, keda paljud küll tema otseste väljaütlemiste pärast ei salli. Mulle imponeerivad ka tugevad ja laia silmaringiga ettevõtete juhid, nagu Meelis Milder ja Jüri Käo. Iga väljaütlemise juures tuleb muidugi vaadata, kes ja mis eesmärgil midagi ütleb.
    Kuidas oled ise majanduslanguseks valmistunud?
    Ükski inimene pole laulatatud oma töökohaga, ka mina mitte. Majanduslanguseks olen valmistunud ettevõtlikkusega. Praegu rakendan seda Äripäeva heaks.
    Igor Rõtov ütles aasta eest, et peatoimetaja olla on väga uhke: "Peatoimetaja on inimene, kes kannab endas ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse väärtust." Kas peatoimetaja on uhke olla?
    On jah! Äripäeva peatoimetajaks olemine on praegu minu jaoks suurim väljakutse Eesti meedias.
    Mida sa tahad, et veel küsiksin?
    Ma arvasin, et küsid mu jõulusoovi, aga ma ei oskagi seda öelda. Jõulud on enda sisse vaatamise aeg ja ma küsin endalt siis alati: kas sa, Meelis, armastad seda tööd, mida sa teed? Kuni ma jaatavalt vastan, siis teen seda edasi.
    Ja mida sa lugejatele soovid?
    Koguge jõudu, sest järgmisel aastal läheb kõvaks andmiseks! Olge perega, säästke närvirakke, kuna ees on töiseid väljakutseid täis aasta. Jutt pole vaid võitmisest, vaid ellujäämisest. Ja olgu rumalaid otsuseid võimalikult vähe!
    Autor: Tea Taruste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Tata Motors ostab Fordi autotehase Indias
India autotootja Tata Motors ostab Fordi autotehase Lääne-Gujarati osariigis, millega Ford kasumit teenida ei suutnud.
India autotootja Tata Motors ostab Fordi autotehase Lääne-Gujarati osariigis, millega Ford kasumit teenida ei suutnud.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Analüütik: hinnatõusu leevenemist maksab oodata kevadel
"Inflatsiooni pidurdumist võiks praeguste futuuride pealt oodata järgmisel kevadel," märgib rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
"Inflatsiooni pidurdumist võiks praeguste futuuride pealt oodata järgmisel kevadel," märgib rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.