Mandel: läheb kõvaks andmiseks

Armastuse kohapealt on lugeja kõige õigem ütleja. Sügisese otsustajate meediauuringu tulemuste põhjal oli meie positsioon aasta jooksul tugevnenud. Otsustajate seas oleme kaugelt loetavaim ajaleht Eestis.

Astusin ametisse buumi harjal, kui reklaamiturg oli tipus. Juba aasta algul sai selgeks, et sellise struktuuriga edasi ei saa minna, on vaja reformi. Varem või hiljem tulnuks toimetusi liita ja tööde dubleerimist vähendada. Aga tõsi, ma ei oodanud, et muutused nii kiired tulevad.

Ajalehe sisu planeerides võib pikki plaane teha, aga struktuuri ja finantside poole pealt räägime kvartalist, maksimaalselt poolaastast.

Pole välistatud kirjastuse tegevuse laiendamine ja uute kaubamärkide omandamine. Juhatus kompab pidevalt erinevaid ostuvõimalusi, aga tehinguteni veel jõutud pole. Tark ei torma. Eriti praegu, kui Eesti majanduse seis võib minna ikka päris hulluks. Uutesse valdkondadesse liikumine võib kiireneda ja praegu müügis olevate toodete hinnad võivad langeda.

Jutt on ikkagi meediast ja info edastamisest, mitte meelelahutusärisse või trükitööstusse minekust. Äripäeva tugevus on info kogumine, analüüs, selekteerimine ja lugejale pakkumine.

On mõned anonüümsed netikommentaatorid, aga lugejaarvud näitavad, et oleme õigel teel. Kolletumine - sellest süüdistusest ma ei saa aru. Minu meelest on Eesti meedia tervikuna väga professionaalne. Äripäev on võrreldes teiste lehtedega ehk teravam. Me ei ole diplomaatilised ja ütleme välja, kui midagi on kuskil valesti. See on viinud ka konfliktsituatsioonini mõne suurettevõtte juhiga, aga see on paratamatu, kui tehakse sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust.

Võimendus on meediatöösse sisse programmeeritud. Kui paned loo kaanele, on see võimendamine. Veebiuudis on sageli ütlusel põhinev ja arvamusliidrid kasutavad seda osavalt ära. Ma ei ütleks, et Äripäevas sedasorti uudiste osakaal suur on. Info on ikka majanduskeskne, aga iga hea looga võiks ka emotsioon kaasas käia.

Äripäev kompromissile ei lähe. Eesti meediaturul on näha, et kõik otsivad reklaamikanaleid ja lisalehtede hulk on suurenenud. Lugejat paraku pahatihti ei teavitata, et tegemist on kinnimakstud trükistega.

Kuidas võtta. Tulemused olid eelarvest väiksemad. Bonnieri grupis paistsime kevadel oma kehvade tulemustega silma, aga juba sügiseks oli kukkuv reklaamiturg kõigi teistegi väljaannete tulemusi mõjutanud.

Ei ole, kui nad näevad, et me reageerime adekvaatselt. Äripäev on alates märtsikuust üsna kiiresti reageerinud. Emotsionaalsest küljest ja meenutades iga üksikut inimest, kes on olnud sunnitud lahkuma, on olnud raske. Ma tean, mis on praeguste muutuste hind. Mis saab järgmisel aastal? Veidi utreerides võib öelda, et mõtleme sellele, kuidas viia infot lugejani siis, kui reklaami üldse ei ole. Aga me oleme efektiivsemaks muutunud. Selle aasta lõpuks on toimetuses tööl vähem inimesi kui 2004. aastal, kui meil online-kanalit sisuliselt ei olnud. Samal ajal oli november, julgen öelda, lehe sisu ja kaanelugude poolest ajaloo parimate hulka kuuluv.

Jah. Olen õppinud ennast välja lülitama. Oli aeg, kui tegin enam kui 12tunniseid tööpäevi, aga nüüd mitte. Kellelgi pole kasu läbipõlenud peatoimetajast. Ja ma ei taha, et ka meie ajakirjanikud ja toimetajad end läbi põletaks. Minu jaoks on praegu kõige suurem väljakutse, et paraneks allesjäänud inimeste töömeeleolu ja kasvaks meeskonnatunnetus.

Uude aastasse lähme 20 000 tellijaga ja oleme rahul, kui see arv on sama ka aasta pärast. Juhul kui prognoosid järgmise aasta majanduskasvu kohta osutuvad liiga optimistlikeks, siis tellijate arv veidi kahaneb. Veebis ei huvita meid niivõrd kvantiteet, kui see, et meid loeksid õiged inimesed.

Sulgenud oleme kahjumlikud tooted, peamiselt ajakirjad, mis olid seotud reklaamituru käitumisega. Aastat alustasime toimetuses 90 inimesega, lõpetame 60ga. See näitab muudatuste ulatust. Ja ainus kindel asi, mida ma ametisse astudes lubasin, oli muutumine.

Hea sisu on kõige olulisem, mistõttu kõige tähtsam inimene on toimetuses ajakirjanik. Hea on see, mis on huvitav, mõjukas, paneb kõnelema, on lugejale vajalik. Pelgalt info edastamine pole piisav. Teine kriteerium on tellijate arv. Kolmas on meie enda inimeste näoilme, millega nad tööle tulevad.

Loomulikult on Äripäeval oluline roll. Kellel siis veel, kui mitte Äripäeval?! Praegu, kui oleme silmitsi suurte majandusmuutustega, on meie roll aidata ühiskondliku debati õhutamisega seda kriisi võimalikult kiiresti ületada.

On üks mees, kelle ennustused on täppi läinud - Joakim Helenius, keda paljud küll tema otseste väljaütlemiste pärast ei salli. Mulle imponeerivad ka tugevad ja laia silmaringiga ettevõtete juhid, nagu Meelis Milder ja Jüri Käo. Iga väljaütlemise juures tuleb muidugi vaadata, kes ja mis eesmärgil midagi ütleb.

Ükski inimene pole laulatatud oma töökohaga, ka mina mitte. Majanduslanguseks olen valmistunud ettevõtlikkusega. Praegu rakendan seda Äripäeva heaks.

On jah! Äripäeva peatoimetajaks olemine on praegu minu jaoks suurim väljakutse Eesti meedias.

Ma arvasin, et küsid mu jõulusoovi, aga ma ei oskagi seda öelda. Jõulud on enda sisse vaatamise aeg ja ma küsin endalt siis alati: kas sa, Meelis, armastad seda tööd, mida sa teed? Kuni ma jaatavalt vastan, siis teen seda edasi.

Koguge jõudu, sest järgmisel aastal läheb kõvaks andmiseks! Olge perega, säästke närvirakke, kuna ees on töiseid väljakutseid täis aasta. Jutt pole vaid võitmisest, vaid ellujäämisest. Ja olgu rumalaid otsuseid võimalikult vähe!

Autor: Tea Taruste