Segane suhete sasipundar

Seda filmi läksin vaatama täiesti hea tunde ja rõõmsa eelaimdusega. Kindlasti polnud karta kunstiliste püüdluste ebaõnnestumist või igavalt väljakukkunud pingelist süžeed. Kõik oli enam-vähem teada. Woody Alleni filmid on kindlad ja ootuspärased. Hea asi on hea ka siis, kui see ei ole tema kõige parem film.

Film oli mõnus. Mõnus on täiesti õige sõna. Suurtel kunstnikel, nagu Allen seda on, pole vist erilist lugu sellest, mis filmikompanii turundusosakond praegustest moejoontest arvab või siis kuidas üldine vaimne kliima planeedil on. Tema teeb filmi ikka nii, nagu ainult tema teeb.

Film räägib kahe väga erineva eluhoiakuga sõbranna (Scarlett Johansson ja Rebecca Hall) eneseotsingulisest reisist Hispaaniasse. Hispaanias keerlevad mõlema naise seiklused ebareaalselt šarmantse kunstniku (Javier Bardem) ja tema ebareaalselt temperamentse eksnaise (Penelope Cruz) ümber. Kogu see virvarr on võimatult lõbus ja segane.

Kui tavaliselt mängib Allen oma filmides kas peaosa või mõnda värvikat kõrvalosa, siis seekord jääb temale ainult autori roll. Temale sobivat rolli selles loos lihtsalt ei leidu. Minu arvamus on kindlasti subjektiivne, aga tundsin Woody Alleni ära Scarlett Johanssoni mängitud Vicky tegelaskujus. Woody Allen on nii jõuline karakter, et kui ta enda filmides mängib, siis võtab ta liiga suure tüki filmist lihtsalt omale. Pole midagi muidugi ka imestada - Allen ei mängiks seksika sinisilmse tütarlapse rolli lihtsalt füüsiliselt välja.