Võimalus tööd napsata Põhjala puidutööstustelt

"Skandinaavias ja mujal Euroopas suletakse puidutöötlemistehaseid, sest toorainekulud on suured ja turu nõudlus toodangu järele püsib madal," märkis Arula. "Ka toodangu pakkumine väheneb ja just siin peitub Eesti puidutööstuse võimalus - tuleb üle võtta Soome ja Rootsi tellimused. Nemad sealsete kõrgete toormehindade ja tööjõukulude tõttu praegu enam toota ei suuda, aga meie küll," põhjendas ta.

Arula rõhutas, et Eesti puidutöötlejad peaksid praegu taga ajama tootmismahtu, mitte mõtlema kramplikult kasumile. "Eesti saetööstus väljub kriisist hõredamana, aga tugevamana," lisas ta.

Saematerjali tootmismaht Eestis vähenes mullu 2000. aasta tasemeni ehk umbes 1,4 miljoni kuupmeetrini. Maailmas kokku kukkus tootmine mullu 15% ja tänavu väheneb veel ligi kolmandiku võrra.

Tänavu võib raiemaht Eestis eelmise aastaga võrreldes väheneda ligi 2 miljoni tihumeetri võrra. See tähendab, et puidutöötlemissektoris jääb üle miljardi krooni lisandväärtust tekkimata ja riigil ligi pool miljardit krooni maksutulu saamata.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhi Ulvar Kaubi kinnitusel vähendasid nad raieplaani 2,5 miljonilt tihumeetrilt 2,1 miljonile. Tema sõnul jääb raie ka erametsades tänavu mullusest väiksemaks. "Miski ei kisu raiuma, sest puitu pole kuskile müüa," ütles ta.

Kagu-Eesti ühe suurema metsaülestöötamisfirma A.M. Metsatööd OÜ juht Andres Olesk pakkus, et erametsades väheneb raie tänavu üle kahe korra, neljalt miljonilt tihumeetrilt kahele.

Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktori Paavo Kaimre andmeil annab miljoni tihumeetri töötlemine puidutööstussektoris 670 miljonit krooni lisandväärtust ning riigikassasse 220 miljonit krooni maksutulu.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri, metsatööstuse liidu eksjuhi Andres Talijärve sõnul on metsatööstusesse viimasel kümnel aastal väga palju investeeritud. "Metsatööstus on aastaid olnud saetööstuse nägu ja saematerjali tootmismahtude jätkuv vähenemine seab ohtu edasised investeeringud ning pärsib kogu metsatööstussektori arengut," ütles Talijärv.

Seega läheb raiet teinud metsaomanikul vaja suuri jõupingutusi, et puit kas või minimaalse hinna eest maha müüa.

"Nägin Tõrva lähedal asuvas Helme Graanuli pelletitehases, kuidas metsakuivad kuusepalgid ja kvaliteetsed kasepakud purustisse läksid," rääkis Olesk. "Aga abiks seegi - metsaomanik on oma palgikoormast lahti saanud," lisas ta.

Kaubi ütles, et puiduturul ei liigu praegu midagi. "Isegi küttepuud ei suudeta nii palju ära tarbida, kui meie metsad välja annavad, rääkimata puidu ekspordist," märkis ta.