Ellujäämiseks vajab ehitussektor riigilt tellimusi

OÜ Sakret peadirektor Andris Vanags vastas eile ehitusuudised.neti lugejate küsimustele.

Umbes 2-3 aastaga. Kuid iseenesest ta ära ei lähe, vaja on kõvasti tööd teha ja riik peab ehitussektorit soodustama ja "soojendama".

Meil on veel palju objekte, mis vajavad lähitulevikus ehitust, renoveerimist ja soojustamist: koolid, lasteaiad, ühistud, aga ka teed ja sillad jne, jne. Kuid praegune kriis õpetab meid, et ehitada nii, nagu seda tehti hiljutise buumi ajal, enam ei saa. Uue kasvu ajal peame olema targemad ja ettenägelikumad.

Ilma riigi aktiivse abita ei ela paljud kohalikud firmad kriisi üle, ennekõike seetõttu, et nad ei jõudnud viie investeerimisaasta jooksul teenida laenu tagasimaksmiseks vajalikku raha. Kuid riigi puhtalt rahaline abi sektorit ei päästa - vaja on riigitellimusi, sest muidu ei teki toodangunõudlust. Sakret käib regulaarselt kohtumas ministrite ning kõrgete ametnikega Eestis ja Lätis, kohtusime hiljuti Läti uue peaministriga ning ka Eesti peaministriga. Usume, et riik vajab adekvaatset informatsiooni turul toimuvast.

Kaks võtmeasja on turu elavdamine riigitellimustega ning riiklikud garantiid laenuvõtmiseks. Valitsuse suurim viga praegu on see, et nad unustavad ärisektori, mis samas toob neile suurima maksuraha - ehitussektori. Kolmeks aastaks "kustutada tuld" selles sektoris ja oodata, kuni nõrgemad surevad välja - see on riigi jaanalinnupoliitika, mis viib kogu majanduse alla.

Turgu oleksime hakanud igal juhul vallutama. Ilmselt oleks avanud enne tehase Leedus ja alles siis Eestis. Kuid tehaseid avaksime igal juhul ning samade tootmismahtudega. Tehase suurus sõltub ka toodete nomenklatuurist ja kui tehased oleksid väiksemad, peaksime suurt osa toodangust välismaalt sisse tooma - nagu seda teeb enamik meie konkurentidest.

See on endiselt aktuaalne.

Tegu on turuinertsiga. Hinnad hakkavad langema, kuid kett on piisavalt pikk: tooraine - tootja - pood või diiler - ehitaja või eraklient.

Ostetakse materjale, mis on mõeldud remondiks ja renoveerimiseks - näiteks plaatimissegusid ja liimi, värve, põrandatasandussegusid, krohvisegusid jne. Kasvab huvi ka fassaadisoojendamiseks mõeldud materjalide vastu.

Ikka ehitatakse, kuid tõsi, mahud on kõvasti kokku kuivanud. Enam-vähem stabiilne on remondisuund ja siin on ehitusmaterjalide tootjatel palju rohkem eeliseid kui ehitusfirmadel. Ka kriisiajal on inimestel vaja siin-seal oma elamuid parandada ja lappida, maju renoveerida, fassaade soojustada jne. Järgmiseks aastaks muutub kohustuslikuks majade energiaaudit, mis toob kaasa soojustamistoodete ja -teenuste nõudluse kasvu ja annab Sakretile kõvasti lisatööd.

Meie peamised eksportturud on Balti riigid, Skandinaavia riigid ning ka Venemaa. Kõige riskantsemad on aga turud, kus kohalik valuuta ei ole kindlalt euroga seotud - valuutakursside kõikumine on praegu ohtlik.

Kõik neli Sakreti tehast Baltimaades (üks Eestis, kaks Lätis ning üks Leedus) jätkavad oma tööd ning arendavad ka uusi tooteid. Sel aastal plaanime turule tuua 20 uut toodet Sakreti brändi all.

Autor: ÄP