Teeme kohe ära - riigi võlakirjad

Eesti taotleb Euroopa Investeerimispangalt viieks aastaks laenu 8,6 miljardit krooni. Kuna vastus EIB-lt laekub alles juunis ja vastuse sisu keegi ette ei tea, st millistel tingimustel on pank nõus meile laenu andma, tuleks rahandusministeeriumil valmistuda ka alternatiiviks - selleks Äripäeva meelest on riigi võlakirjade käibele laskmine. Ja mitte ainult alternatiivina, vaid ka täiendavaks rahastamisvõimaluseks. Raha on riigil ja ettevõtteil vaja praegu.

Euroga läheb veel aega, samuti puuduvad meil maavarad ja kopsakad reservid raskustega toimetulekuks, mistõttu võime meie veel edasi vinduda, kui tugevamad riigid on kriisist juba kosumas. Kuid siis pole meil rahvusvahelises konkurentsis enam midagi kaasa rääkida.

Padar rääkis juba kaks aastat tagasi, et kõik võimalikud lahendused, sh riigi võlakirjad, mängitakse läbi, ent võlakirjadest pole otsustajatelt endiselt ei kippu ega kõppu kuulda.

Investeerimispanga Redgate partner Veikko Maripuu nentis tööandjate keskliidu konverentsil "Tuulelohe lend", et läheb veel hulk aega, enne kui raha hakkab taas Eestisse jõudma. Maripuu sõnul julgevad investorid panustada väga valitud valdkondadesse. Üks neist ongi riigi võlakirjad.

Raske on muidugi välisinvestoreid siia ka selle investeerimisvõimalusega meelitada, sest käib pidev spekuleerimine krooni devalveerimisega. Lisaks muud negatiivsed sõnumid, näiteks USA eksvälisminister Condoleezza Rice'ilt, kes kõrvutas Eestit El Salvadoriga - need riigid on tema sõnul väga hädaolukorras.

Siiski on kuulda ka meeldivat. Majandusajakiri Forbes toob näiteks ära, et vaatamata majanduskriisile mahub Eesti hea ärikliimaga maade seas esikahekümnesse (17., Leedu 42. ja Läti 45. ).

Koduinvestorite ees aitas riigi usaldusväärsust tõsta kindlasti see, et riik on oma reservidega käitunud heaperemehelikult. Ses mõttes oleks praegu hea aeg võlakirjad käiku lasta. See võimaldaks kaasata riigi majanduse elavdamisse nii elanike hoiused kui ka kohustuslikku pensionisambasse paigutatud raha.

Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber kirjutas veebruari alguses Äripäevas, et võlakirjade käibelelaskmise on lihtne ning kulud väiksed - pole tarvis koostada põhjalikku prospekti ega korraldada kulukaid ringsõite finantskeskustes. Lihtsam ja odavamgi on seega saada raha koduturult kui näiteks mõnelt pangalt.

Kui võlakirjad pakuvad korralikku tootlust (vähemalt konkurentsivõimelist inflatsiooninäitaja ja pankade pakutavate tähtajaliste hoiuste intressidega), ei ole karta võlakirjaemissiooni läbikukkumist. Pakkumine peab olema avalik, et saavutada võimalikult lai võlakirjaomanike ring, nagu oli Hüvitusfondi võlapaberitel. Samuti võib kaaluda erineva nominaali (erainvestorile näiteks 1000 krooni) ja/või tähtajaga (näiteks mõnest kuust viie või kümne aastani). Kindlasti tuleb võlakirjad börsil noteerida - see tagaks võlakirjade likviidsuse.

Teeme siis ära! Nii saame kõige kiiremini raha siin liikuma.

Autor: ÄP