Loodetavasti pole -8,5% aprillinali

Rahandusministeeriumi eile välja käidud prognoos selleks aastaks - majanduslangus tuleb 8,5 protsenti - sai kohe iga masti vastukaja. Alates sellest, et prognoos olevat tegelikkusele lähedal, kuni selleni, et see on ebatäpne või liiga ilus. Näiteks Tartu Ülikooli professor Olev Raju sõnul tuleks langus isegi 20 protsenti, kui arvestada töötust.

Me võime erinevaid meetodeid kasutades saada väga erinevaid tulemusi, aga üks on selge - me peame olema valmis halvimaks. Meil on ees sellised numbrid: import vähenes 36 ja eksport 28 protsenti, tootmine kukkus 30 ja jaekaubandus kahanes 18 protsenti.

Tegemist on andmetega veebruarikuu kohta aastases võrdluses, ent suundumus on olnud mitme viimase kuu jooksul langev. Ehk mitte kuskilt ei paista paranemise märke, nagu kommenteeris prognoosi Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets. Süngeid toone lisab töötute arv, mis on üle 54 000 ning sügiseks ennustatakse juba 100 000 töötut.

Selge on ka see, et me ei tohi laskuda paanikasse, vaid tegema kõik meist oleneva, et langus võimalikult väike tuleks, kriis üle elada, säilida võimalikult suur tööhõive ning täita ka aasta lõpuks eurokriteeriumid.

Ülesanne on ääretult raske, ent julgustav on see, et meil on selleks veel kasutamata mitmeid võimalusi. Nüüd ongi käes see hetk, mil n-ö kõik relvad tuleb kiiresti käiku lasta.

Ja need on järgmised. Esiteks - ja nagu ka Reformierakonna üks juhtfiguure Jürgen Ligi ütles - Ansipi valitsusel tuleb teha veel üks negatiivne lisaeelarve. Eelmisel sügisel prognoosis ministeerium tänavuseks languseks 5,3 protsenti, aga eelarvekärbe tehti juba siiski 8protsendilist langust silmas pidades.

Samas oli riigieelarve juba mullu euro tulekuks nõutava 3 protsendi piirimail. Kui maksutulud kahanevad, ei suuda me kriteeriumist eelarvet veel kord kärpimata kinni pidada.

Kulude kärpimisega peab olema ettevaatlik - palkade ülemäärane vähendamine kahandaks maksutulusid veelgi. Ja eurorahad tuleb maksimaalselt ära kasutada, mis võimaldab omakorda säilitada hulga töökohti. See aga tähendab, et meil tuleb kindlasti laenu võtta, et tagada investeeringud.

Selleks, et kaasata majanduse toeks inimeste säästud ja pensionifondide raha, on II samba väljamaksete ajutise peatamise asemel parem lahendus riigi võlakirjade väljaandmine. Jäägu väljamaksete peatamine veel n-ö tagavaralahenduseks.

Võimalik, et majanduslanguse number on Ansipi poliitiline tellimus - et valitsus ei peaks enne valimisi tegema valusaid otsuseid. See aga oleks peaministri poolt väga ohtlik aprillinali Eesti rahvale. See ja valitsusliitlaste omavaheline rivaalitsemine ei küsi lõivu ainult valimistelt, vaid majanduselt tervikuna.

Autor: ÄP