Jazzkaare juubelifestival on ukse ees

Eesti mõjukaim ning mastaapseim džässifestival Jazzkaar toimus esmakordselt aastal 1990. Festivali vedaja Anne Ermi sõnul on Jazzkaare kontole järgnevate aastatega kogunenud üle tuhande viiesaja kontserdi. Džässifestivali tõttu Eestisse sattunud välismuusikuid võib aga kokku arvutada paljude tuhandetega.

Anne Erm avaldab rõõmu, et majanduslanguse tingimustes pole Jazzkaar oma tegevuspõldu nimetamisväärselt väiksemaks pidanud tegema, vaid saab pakkuda publikule endiselt väärtkontserte maailma tippmuusikutelt.

Juba esimese, 1990. aastal toimunud kevadise Jazzkaare kavas oli ligi 50 kontserti. Samaväärset kontsertidehulka esitleb Jazzkaar ka tänavu.

Kõige suurejoonelisem ning publikurohkem saab olema soulidiiva Angie Stone'i esinemine Linnahallis. Stone'i etteastele lisab väärtust ainuüksi asjaolu, et see on ainuke Baltimaades, samuti pole Stone siinmail varem kontserte andnudki. "Ta on mitmekordne Grammy nominent. Ta hääl on tugev ja võimas. Tema muusika räägib iseenda eest ja tema laulud on väga head," kiitis esinejat Anne Erm.

Lisaks Stone'ile hakkab Jazzkaar 2009 tippnimede hulgas silma mitmeid teisigi huvitavaid artiste. Taas on Eestis tagasi tromboonivirtuoos Ray Anderson, kes oli peaesinejaks Jazzkaare esimesel festivalil.

"Anderson on käinud siin ka hiljem õige mitme koosseisuga. Leidsime, et just tema on see inimene, kes võiks aidata luua sideme tollase ja praeguse festivali vahele," rääkis Erm.

Esinejad on kokku kutsutud väga erinevatest maailma paikadest. Esindatud on nii Põhjamaade kui ka Lõuna-Euroopa muusikud. Kaugematest maadest on tulijaid USAst, Kuubast, Brasiiliast ja Jaapanist.

Peaesinejatest peaks ära mainima veel Kuuba päritolu saksofonisti-klarnetisti Paquito D'Rivera oma kvintetiga, mis mängib rõõmsameelset latiinodžässi, samuti bossanovameistri Joao Bosco.

Huvitava bändi paneb kokku Ray Anderson, kus mängib peale tema ka mustanahaline trummar Will Calhoun ning eestlastest Jaak Sooäär, Raivo Tafenau ja Taavo Remmel.

Loomulikult on Jazzkaare esinejatenimekirjas kogu Eesti džässmuusikute paremik, samuti unikaalsed näited Eesti ja välismuusikute koostööprojektidest. Villu Veski võtab seekord mängida Jukka Eskolaga, Kadri Voorand Jussi Kannastega, Meelis Vind Napoleon Maddoxiga.

Omapärastest projektidest jääb ühe näitena silma Andres Mustoneni ühiskontsert koos Eesti džässi tippudega - Tanel Rubeni, Taavo Remmeli ning Jaak Sooäärega. "Tahame ühekorraga lavale tuua kogu J. S. Bachi loomingu, sest selles muusikas on nõtkust ja vabadust, mida on vajalik avada ja meie aega tuua. Me tahame inimestele näidata, kui võrratu ja imeline see muusika on," rääkis idee algataja Andres Mustonen.

Samamoodi nagu Ladina-Ameerika rütmid ning maailmamuusika kontserdid on Jazzkaare programmis juba ammu oma kindla koha leidnud, on festival avatud laiendustele, mida klassikaliste autorite muusika esitamine eeldab. "Moodne klassika hakkab džässile nii lähedale jõudma, et need kaks asja jooksevadki peaaegu kokku," arvas Mustonen.