Ettevõtjad peavad töötajale laenamist liiga riskantseks

Piret Reiljan 22. aprill 2009, 00:00

Töötajatele laenu andmine levis eelmisel kümnendil, mil pangandus oli lapsekingades. Nüüd on pangad vahepealseid leebeid laenutingimusi karmistanud, kuid ettevõtjad ei kipu laenu andmise juurde tagasi pöörduma.

ERGO Kindlustus lõpetas töötajatele laenamise kaks aastat tagasi, kui ametisse asus uus juhatus. "Töötajale maksab ettevõte töötasu ning töötaja otsustab ise, millisest pangast soovib laenu taotleda," põhjendas ERGO juhatuse liige Sergei Vahnitski. Ta lisas, et laenamine nõuab ettevõttelt täiendavat administreerimist ning toob kaasa uusi riske.

Harju Elektri finantsjuht Karin Padjus nentis, et nemad annavad töötajale laenu erandjuhul ning ka siis vähe ja lühikeseks ajaks. "Töötaja motiveerimiseks peab palk olema tema vääriline," sõnas ta.

Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmu sõnul peab iga inimene oma rahavooge ise juhtima. "Meil pole selline asi kunagi isegi jutuks tulnud, et töötajatele laenu anda," märkis ta.

A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop nägi töötajatele laenamises rohkem miinuseid kui plusse. "Kui töötaja pole pangale krediidivõimeline, miks peaks ta meile olema," küsis ta.

Ravimifirma Magnumi juht Leon Jankelevitsh pidas laenu andmist töötajaile üheks motiveerimise viisiks, kuid üsna kalliks ja selliseks, millega ei saa katta olulist osa organisatsioonist. Magnum ei anna töötajatele laene.

Juhtimiskonsultatsioonifirma PWP juhi Peeter Võrgu hinnangul võiks ettevõtja laenuga aidata ajutiselt hätta sattunud olulisi töötajaid, kuid see ei tohiks muutuda laialdaseks tegevuseks. "Heal järjel ettevõtted võiksid aga välja töötada hoopis laiema laenamise süsteemi, millega pakkuda konkurentsi pankadele, et viimased maa peale tagasi tuua," rääkis Võrk.

Audiitorite sõnul takistab töötajatele laenu andmist kehv likviidsus.

"Kuna ettevõtel endil on pankadest keeruline laenu saada, siis ei näe ma küll head põhjust, miks peaks ettevõtete töötajatele laenude andmine suurenema," märkis Audiitorteenuse OÜ juhatuse liige Kersti Liibert. Rahapuudusele viitas ka Rödl & Partner Audit OÜ audiitor Mart Nõmper. Tema sõnul on keerulisel ajal töötajatele laenamine riskantne, kuna laenu saanud töötaja koondamine võib tähendada makseraskusi. "Kuldsete käeraudade võti, millega üritati töötajat endaga siduda, on nüüd äkitselt töötaja valdusse läinud ja töötaja seob nüüd tööandjat endaga," tõdes ta.

Anne Samlik, Estraveli juht
Estravel on juba kümmekond aastat pakkunud töötajatele võimalust sõlmida laenuleping tööandjaga. Eesmärk on pakkuda headele töötajatele täiendavat motivatsiooni.

Me ei plaani seda tühistada. Tööandjale annab see võimaluse lojaalseid töötajaid kinnistada ja motiveerida.

Laenu saamiseks me reegleid pole kehtestanud, iga juhtum vaadatakse eraldi läbi.

Igor Rõtov, Äripäeva peadirektor
Töötajatele laenu andmine on Äripäevas tavaks 1990ndate esimesest poolest, mil see oli oluline motivatsioonipaketi osa. Kavatseme laenamist mõõdukalt jätkata ka tulevikus.

Laenuintress on 11%, mis katab riskid ja laenude administreerimiskulud.

Taotluses soovime näha laenu otstarvet, anname seda vaid töötajaile, kelle maine on laitmatu ja panus firma arengusse tugev. Laenude kogumaht on omanike poolt piiratud mõne miljoniga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing