Aeg panustada taas naftale

Eelmine aasta oli naftafirmadele viimane kuldsete seas, mil kasumid kasvasid kiiresti ning naftagigantide käibed ning kasumid jõudsid hiigelmõõtmeteni.

Nädal tagasi avaldas ajakiri Fortune iga-aastase USA 500 suurema ettevõtte edetabeli, mille eesotsas on taas ExxonMobil ning esikümnes kokku neli naftakompaniid. Kolmanda koha hõivas Chevron, neljanda ConocoPhillips ning 10. koha Valero Energy.

Päras aastaid kestnud nafta hinnarallit, mis kulmineerus 147 dollariga barrel, et seejärel möödunud aasta juulis kukkuda umbes 50 dollarile, on hind sinna pidama jäänud juba pikemaks ajaks.

Praegu käib üsna elav diskussioon selle kohta, kas tegemist on hinnalanguse ajutise peatumisega või on langustrend juba läbi.

Ülemaailmne majanduskriis vähendab nõudlust nafta- ja naftasaaduste järele, mis tähendab, et hinnalangus peaks jätkuma. Samas teevad Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), aga ka Venemaa ja teised tootjad suuri jõupingutusi, et hoida naftabarreli hinda ülalpool 50 dollarit. Minu arvates pole aga OPEC suutnud kunagi nafta hinda tegelikult kontrollida, nii et sealt pole musta kulla hinnale erilist tuge mõtet loota.

Teine hinnalanguse peatumise argument on nõudluse kasv pikas perspektiivis ning pakkumise üleüldine vähenemine. Nafta hinna järsk kukkumine on sundinud järsult vähendama otsingu-uuringute investeeringuid. Kokku on tõmmatud alternatiivkütuste arendamise projekte, olgu need Kanada naftaliivad või biokütused.

Kui aga nõudlus hakkab taastuma, hakkab ilmselt kiiresti tõusma ka nafta hind.

Kuna naftafirmade aktsiate hinnad sõltuvad peamiselt nafta hinnast (mõnikord isegi põhjendamatult palju), on need päris korralikult langenud. Seetõttu on fundamentaalnäitajate põhjal ka naftaaktsiad üsna odavad. Mis aga veel tähtsam, naftakompaniide aktsiad on odavamad võrreldes muu turuga. Kuivõrd aga suurem enamik fondijuhte lähtub investeerimisotsuste tegemisel peamiselt ainult fundamentaalnäitajatest, millest aktsia hinna ja kasumi suhe (p/e suhe) on tõstetud peaaegu jumala seisusesse, siis on oodata ka huvi kasvu naftakompaniide aktsiate vastu.

Amexi (NYSE ja Nasdaqi kõrval kolmas USA aktsiaturg) naftaindeksi keskmine p/e suhe on 6 ning dividenditootlus 4 protsenti võrrelduna S&P 500 indeksi p/e suhtega 12 ning 3,5protsendilise dividenditootlusega, kirjutab värske ajakiri Fortune.

Nagu ikka, on kõige tähtsam küsimus, millise ettevõtte aktsiat osta. Kõige lollikindlam on osta suurte naftakompaniide väärtpabereid Exxon Mobiliga eesotsas. Kuid sellel aktsial on ka puudusi. Nimelt on väärtpaber teistega võrreldes kallis (p/e suhe 8) ning mis veel olulisem - tegemist on liiga suure ettevõttega, mistõttu on väiksematel konkurentidel suurem kasvupotentsiaal.

Fortune toobki teiste hulgas ära kaks keskmise suurusega naftakompaniid, Hess ning Marathon Oil, aga pikas perspektiivis on ehk suurima potentsiaaliga Brasiilia naftagigant Petrobras.