Väikevaldade tulu tõmbub suure kiirusega koomale

Piirissaare aprillikuine tulumaksutulu on peaaegu 36,9% väikesem kui mullu samal ajal. Vallas elab 92 inimest, kellest ehk 15 maksab vallavanem Filimon Kuznetsovi sõnul riigimakse.

Kuznetsov ei oska veel öelda, mida ta siis ette võtab, kui ka järgnevatel kuudel maksulaekumine kiduraks jääb. "Ei tea, jah, veel, mis siis saab. Meil mingit kriisiplaani küll ei ole," ütles vallajuht. Ta lisas, et Piirissaare selle aasta eelarve küünib ligikaudu 1,2 miljoni kroonini.

Ka Harjumaal asuv pisike Anija vald, kes hiljuti pöördus rahandusministri poole saamaks lisaraha toimetulekutoetuste väljamaksmiseks, ägab rahahädas.

Anija vallavanem Jüri Lillsoo rääkis Äripäevale, et 33%-line tulumaksu laekumise vähenemine on vallale väga suur hoop. Vallavalitsus on alates detsembrist juba neli negatiivset lisaeelarvet koostanud. "Püüame nii palju igalt poolt kokku hoida kui vähegi võimalik. Praegugi on mul siin laual vallaametnike autosõidukompensatsiooni vähendamine. Koondama ei ole me veel hakanud, ka palku ei ole siiani kärbitud," selgitas Lillsoo.

Vallavanem tunnistas, et juhul kui tulumaksu laekumine ka järgnevatel kuudel vähikäiku teeb, ei ole tal enam väga head plaani kriisist väljatulemiseks. "Lõputult ei saa ju kokku hoida. Kuskil tuleb ju mingi piir ette! Anija valla häda on selles, et oleme monofunktsionaalne piirkond. Sadu meie valla inimesi töötab Kehra paberivabrikus, kus olevat aga siiani märtsi ja aprilli palgad maksmata," kurtis Lillsoo.

Ehk peaks mõne naabervallaga liituma? "Mõne aasta eest liitusime Kehra vallaga. Meil on pindalalt üsna suur vald, üle 500 km2, palju hooldamist vajavaid teid. Kes meiesuguse vaese vallaga ikka liituda tahab," arvas Lillsoo.

Kuidas vallavanem omavalitsuse tulusid suurendab? "Püüame siin mõningaid kortereid ja kinnistuid alla turuhinna maha müüa," tõi Lillsoo näite.

Miinusmärgiga esikolmiku kolmanda poodiumikoha on hõivanud Tudulinna vald, mis eelmisel aastal oli kiireim kasvaja.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vaatas maksulaekumiste tabelit ja möönis, et kõige rohkem on pihta saanud ikkagi väikesed ja nõrgad pisivallad.

"Trend on ju selge. Kriis hakkab omavalitsustesse kohale jõudma. Väikeste, väheste tööandjatega omavalitsuste risk on võrreldes suurte valdade ja linnadega palju suurem," andis minister mõista, et ehk oleks pisiomavalitsustel viimane aeg hakata liitumisele mõtlema.

Kiisleri sõnul ei ole alati ka eelarve suurus määrav. "Eelarve võib ju olla nii kaks miljonit kui ka kaks miljardit, aga mõlemal juhul saab teha nii tarku kui ka lolle otsuseid. Kui omavalitsused suudaksid eelarved keskmiselt 2006. aasta tasemele kärpida, siis oleks see algatuseks päris hea tulemus," arutles Kiisler.

Ta lisas, et riigil on hädas olevate omavalitsuste päästmiseks 30 miljonit krooni reservfondis, kuid selle summaga kuigi paljusid ei päästa.

Mullu märtsis elati kõige jõukamalt Piirissaare vallas, kus kohaliku omavalitsuse eelarves oli elaniku kohta 47 088 krooni.

Vallas elas 96 inimest ning valla tulud olid kokku 4,5 miljonit krooni. Piirissaare eelarvet on toetanud ka valitsus ja ministeeriumid.

Teisena on enim raha inimese kohta Mäetaguse omavalitsusesja kolmandana Ruhnus. Vähim raha elaniku kohta jagub aga Ida-Virumaal asuvate Kasepää, Kohtla ja Alajõe omavalitsustel - 10 krooni kanti.

Esimese nelja kuuga kasvas tulumaksu laekumine enim, 43% Tudulinna vallas. Tudulinna vallavanema Andrus Tossi sõnul on laekumise kasvu põhjuseks see, et paljud mehed käivad välismaal tööl.