Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 17. mai 2009 kell 21:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Edasi tuleb minna, hea, kui sotsidega
Äripäeva meelest on sotsiaaldemokraatide eilne kompromiss töölepingu seaduse osas kindlasti vähemalt arutamist väärt ning siit võiks edasi minna. Hoolimata eileõhtustest peasekretäri kommentaaridest loodab toimetus, et Reformierakond oma jäika seisukohta muudab. Viimane, mida Eesti endale praegu lubada saab, on töövõimetu valitsus.Sotsid panevad ette jätta maksemäär samaks ja hüvitised samuti, kuid kanda osa koondamishüvitiste maksmisest tööandjatele. Vastutasuks saaksid ka väikeettevõtted töötukassast kompensatsiooni taotleda. Äripäeva meelest tasuks lisaks kaaluda omal soovil lahkuvate töövõtjate hüvitiste kaotamist.Alternatiivid töölepingu seaduse osas sõnastas üsna täpselt nädalavahetusel oma ajaveebis IRLi esimees Mart Laar. Tema sõnul oleks nendeks olnud kas jätkata sisuliselt sama koondamissüsteemiga nagu praegu ja laduda koondamishüvitised tööandjatele, mis laseks põhja majanduse ja suurendaks järsult tööpuudust; või käivitada seadus 1. juulil täies mahus, minna töötukassaga pankrotti ja lasta eelarve totaalselt tasakaalust välja.Veel enam, ega uues töölepingu seaduses ette nähtud hüvitistest loobumine ei lahendaks veel olukorda. See annab kokkuhoidu hinnanguliselt miljardi, aga valitsusel tuleb lähinädalatel kärpida palju rohkem. Samas on tõsine põhjus loota, et praegune koalitsioon suudab jõuda kokkuleppele. Esiteks tähendab võimuliidu lagunemine laiema poliitilise kriisi ohtu. Kui sellele järgneks valitsuse (formaalne) tagasiastumine, uued läbirääkimised, arutelu uue koalitsioonilepingu üle - siis võime jõuda veel hullemasse tupikusse.Ja kui libedalt uus koalitsioon töötaks? Rahvaliit ja rohelised on teatanud valmisolekust valitsusse minna, kuid alles vähem kui nädal tagasi avaldasid nad kõik koos peaminister Andrus Ansipile umbusaldust. Kus on järgmine miin, "uus töölepingu seadus"?Samas oleks uue valitsusliidu loomisel ka plusse ja Äripäeva hinnangul olekski Rahvaliidu kaasatõmbamine õigustatud vaid siis, kui need teoks saavad. Täpselt nagu erafirma puhul, oleks ka valitsuses uutel inimestel lihtsam teha radikaalseid muudatusi.Esiteks saaks loobuda buumi ajal sõlmitud koalitsioonileppest ja kirjutada uue, mis suunatud kulude kärpimisele. Teiseks võib teha revisjoni ministeeriumide osas (sh paari ministri kohad isegi ära kaotada) ja ministeeriumide sees.Risk oleks siiski väiksem, kui sotsiaaldemokraadid võimuliitu jääksid. Nad võiksid vaadata asja pragmaatiliselt ja sõlmida oma seniste parempoolsemate poliitiliste partneritega mingi n-ö tulevikutehingu.See tähendab, et mõned sotside pakutud tingimused viiakse ellu, kui majandusolukord paremaks muutub.See oleks siiski alternatiiv valitsuse lagunemisele, mis lubaks sotsidel säilitada ka oma näo.Autor: ÄP- Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.