Keskmine palk vähenes esimeses kvartalis 1,5 protsenti

Konsultatsioonifirma Ariko ReServ juhataja Igor Päss ütles, et mõnes valdkonnas tõusid palgad ilmselt tööviljakuse ja boonuste suurenemise tõttu.

"Neis firmades, kes on koondanud ja inimeste hulka vähendanud, on tööviljakus kõvasti kasvanud. Väiksema hulga töötajatega tehakse isegi paremaid tootmisnäitajaid. Kuna üks osa töötasust moodustavad boonused, siis tõesti inimeste töötasud ongi mõnes valdkonnas tõusnud," ütles Päss.

Pässi hinnangul ei saa lähitulevikus palgad müstiliselt üles-alla hüpata. Mis võib kahjuks veel natuke suureneda, on töötute arv, sõnas ta. Pässi ütlusel oli konsultatsioonifirmades vahepeal täielik vaikelu, aga nüüd on ettevõtetel tekkinud uus vajadus teatud personali järele.

Samas pakutakse tema kinnitusel tööd vaid juhtidele ja tippspetsialistidele. Sellist olukorda, nagu varem, kus projektijuhil kippus mitu assistenti olema, enam pole. "Rohkem lööki tööjõuturul on tehnikaülikooli lõpetanud spetsialistidel, vähem humanitaarkallaku inimestel. Jätkuvalt vajatakse rahandus- ja infotehnoloogia asjatundjaid," lisas Päss.

Statistikaameti teatel oli jaanuaris keskmine brutokuupalk 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni kuus.

Keskmine kuupalk tõusis enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14%). Palk kasvas ka kinnisvaraalases tegevuses ja seda vaatamata tööhõive pea kahekordsele vähenemisele ses äris. Rahandusministeeriumi teatel võib see tähendada üksikettevõtjate massilist lahkumist valdkonnast, samas kui palgatöötajad suudavad oma positsiooni säilitada.

Kõige rohkem kahanes palk finants- ja kindlustustegevuses ning ehituses, mõlemas kümnendiku. Finantsvahenduses on langus põhjendatud tavapäraselt esimeses kvartalis makstavate preemiate vähenemisega. Vaatamata suurele langusele juhib palgaedetabelit endiselt finants- ja kindlustusvaldkond, kus keskmine kuupalk ületas keskmist 1,8 korda.