Eestlased üritavad Lätis kasu lõigata

Merko tütarfirma Merks ei põlga aga ära ka pisemaid projekte, millest buumi ajal mööda vaadati. Esimeses kvartalis kukkus ehitusturg Lätis pea 30%.

Isegi automüüjad on stoilised, ehkki käibed on Lätis kukkunud mitu korda. "Autoäri oleks täielikult lõppenud siis, kui inimesed hakkaksid homme sõitma hobukaarikutega," ütles Auto Halle tegevjuht Tõnu Piirmaa läinud nädalal Riias päev enne 10 miljonit eurot maksnud uue müügi- ja teenindussalongi avamist. "Hooldusest saab mingi käibe ikka tekitada," nentis ta.

Eesti Energia tütarettevõtte E.Energy ja Läti Eesti kaubanduskoja juht Aivar Tihane on Eesti ettevõtete püsimajäämise osas praegu siiski murelikum kui mõned kuud tagasi sama teemat kommenteerides. "Praegu on oht, et Läti majanduse olukord läheb nii raskeks, et ka hea ärimudeliga hästi juhitud ettevõtted lähevad turult välja," sõnas ta.

"Müüme elektrit suurtele ettevõtetele ja on näha, et tarbimine väheneb keskmiselt 20%," ütles Tihane. E.Energy ise ujub üldises languses vastuvoolu. "Meil on üle 100 kliendi, aasta lõpuks ootame, et neid oleks poole rohkem," märkis Tihane.

2007. aastast Läti piimatööstust Rigas Piensaimnieks juhtinud Neeme Jõgi tulevaks aastaks enam langust ei prognoosi, kuid rehkendab tänavu ligi 12%se käibe kukkumisega.

Pan-Balti piimanduskontserni loomine on finantskriisist ja Terega luhtunud abielust samuti tahaplaanile jäänud. Selle asemel on käivitunud plaan B - uus kompaktsem tooteportfell ja tugev panus Karumsi brändile, mis toob ka Eesti turule uued Läti piimatooted. Ettevõtte 410 töötajast on Jõgi ametisse jätnud 280. "Plaanin veel koondada. Optimeerimine peab käima kogu aeg, selleks pole vaja kriisi oodata," lausus ta.

Riia kaubanduskeskustes kirendavad NS Kinga kauplused plakatitest, mis lubavad 50% allahindlust, tegevjuht Tiit Mägi aga kurta ei tihka - seni ollakse kasumis. Kulud said kiiresti kontrolli alla, kaks kehvemat kauplust kinni ning praegu käivad kolmed kõnelused võimalike uute poodide avamiseks. Kindlasti tahab NS King kriisi ära kasutada laienemiseks regioonidesse, kus seni rendipindu ei jagunud. "Kust on äraminejaid, sinna tekib ruumi," ütles Mägi. Praegu on firmal Lätis 9 poodi.

Rendihinnad on jälle mõistlikes mõõtmetes - Riias ca 20 eurot ruutmeetrist ning regioonides 7-10 eurot. "Veel pool aastat tagasi küsis hüpermarket Liepajas ruutmeetri eest 42 eurot," meenutas ta.

Samas möönis Mägi, et eelolev talv tuleb jaemüüjatele karm. "Tegime oma teise poolaasta käibeplaani 30%-le langusele, aga seegi võib liiga optimistlik olla," märkis Mägi.

Elektroonikakaupade keti Euronics müügijuht Margit Laanjärv on praegu oma optimismis veel kõigutamatu. "Eks muidugi kriis annab tunda, pangad liisinguid ei väljasta ja ostjaid käib vähem," möönis ta. "Kuid seni, kuni Riia lennujaamast on tšarterlennud viimseni välja müüdud, müün ka mina televiisoreid," on Riias viis poodi käima lükanud naine endas kindel.

Edu taga on kiiresti ära tehtud koondamised ja palgakärped. "Tööjõu efektiivsus on tõusnud mitu korda!" ütles Laanjärv, korrates ikka ja jälle, et on ettevõtjana praeguse turusituatsiooniga ülimalt rahul. Kaalumisel on järgmise kaupluse avamine.

Väga järsult on õhk välja läinud ka Läti ehitusturult. Korterite ja kontorite ehitamine seisab. Ka tulev aasta tuleb väga raske, elu hakkab tärkama ehk 2011. aastal, prognoosis Merko Läti tütarfirma juht Ivars Geidans. Pealegi pole veel selgust, mida teevad pangad raskustesse sattunud arendajatelt üle võetud projektide ja sundvõõrandatud korteritega.

Merksil on palju kortereid kätte jäänud. Müük ei lähe. Arena halli kõrval tornmajades on müüdud 20% korteritest, ehkki hinnad on buumiaja 3500 euroga võrreldes 1200-1400 eurot ruutmeetrist. Enim nõutakse 60-70 ruutmeetri suuruseid kortereid hinnaga 950-1000 eurot ruutmeeter.

"Merksil on vedanud, meil on kaks suurtellimust, mis ulatuvad tulevasse aastasse. DNB Nord panga hoone ja Tallinki hotell on mõlemad suurusjärgus 25 miljonit eurot. Lisaks on väiksemad projekte alates poolest miljonist, kus Merks varem üldse ei osalenud," rääkis Geidans. Ja insenerehitus on järjest olulisem, see on Lätis praegu üks vähestest kasvunumbreid näitavatest sektoritest.

Juba aastaid Riias eestlaste iganädalaseks kohtumispaigaks olnud Andaluusia koera kõrts oli läinud nädalal üsna hüljatud paik. Sügavaid järeldusi ei maksa sellest siiski teha, manitses Tiit Mägi. "Nädal tagasi oli siin kolm uut meest laua taga maad kuulamas. Mis kriisist me räägime!"