Baltika korraldab usaldushääletuse

Baltika loodab kaasata aktsiaemissiooniga investoritelt 40 miljonit krooni lisaraha. Börsilt lisaraha küsides teeb likviidsusraskustesse sattunud ettevõte kogu panuse ühele kaardile, investorite usaldusele.

Baltika aktsiaemissioon on sundkäik, nagu vara müügid praegu ikka. Sellest räägib ka hind - kui Baltika paiskab praegu müüki aktsiaid hinnaga 10 krooni, siis veel mõned aastad tagasi maksis moerõivaste jaemüügifirma aktsia üle 300 krooni.

Baltika probleemid peituvad väheses likviidsuses. Baltika laienes veel hiljuti jõuliselt. Siis aga kukkus turg kokku ning nüüd on kaup jäänud lattu seisma ning raha kinni.

Aprilli lõpul Äripäevale esimese kvartali tulemusi kommenteerides ütles Baltika juht Meelis Milder: "Käesoleval hooajal on üks kahest peamisest eesmärgist vabastada piisavalt raha eelmisel aastal kasvuplaanide tarvis sisseostetud liigsete varude alt. Loodame sügise alguseks jõuda varudega uuele vajalikule tasemele, siis leevendub ka surve likviidsusele." Teine suur eesmärk oli, nagu paljudes firmades, kulude kokkuhoid.

Kas investorid peaksid usaldama oma raha Baltika kätte, hoolimata juba kantud kaotustest? Investorite esimene reaktsioon eilsel kauplemispäeval oli ehmatus: oma meeleheidet avalikult tunnistanud Baltikast sai üldise tõusu taustal ainuke langev aktsia. Teisalt, häda ei anna häbeneda - parem tegutseda kui head nägu ette manada. Kui investorid Baltikale oma usaldust näitavad, siis on rõivamüüjal lootust taas kord tuhast tõusta. Just nimelt taas kord, sest Baltika on kriisides karastunud. Nagu Meelis Milder ütles, on Baltika teinud viimase 18 aasta jooksul läbi juba kaks väliskeskkonnast tingitud kriisi: 1990ndate aastate alguses ja 1997.-1999. aastal. Tõsi on seegi, et Baltika on suutnud juba teha 180kraadise pöörde tootmisfirmast jaekauplejaks.

Baltika hädad on suuresti põhjustatud sellest, et firma peamiste ekspordiriikide (Ukraina, Venemaa) valuuta on kõvasti Eesti krooni suhtes odavnenud. Samas toodete müük on kukkunud kõige suurema kolinaga just Balti riikides, Ida-Euroopa riikides on müük kohalikus rahas arvestatult isegi tõusnud.

Ka lääne poolt on tulnud julgustavaid signaale - Baltika kaubamärgid müüki võtnud kett Peek & Cloppenburg on ettevõtte teatel andnud sisse uusi tellimusi.

Need märgid näitavad, et kehv pole mitte Baltika müüdav rõivas, vaid eelkõige tema rahaline seis. Käibevarad istuvad lihtsalt laos.

See ei tähenda, et Baltika poleks riskantne investeering. On, seda enam, et investorite hinnang võib mõlemas suunas osutuda isetäituvaks. Baltika aktsiate emissioon on nagu pokkerimäng, kus kõik sõltub sellest, mis kaart pakist tuleb: kas investorite pöial tõuseb üles või ei ole turul praegu nii palju usaldust.

Autor: ÄP