Euro ei ole täna kõige tähtsam

Äripäeva meelest on Eesti valitsuse tähtsaim ülesanne tuua majandus kriisist välja ja panna alus uuele kasvule. Seepärast kutsume valitsust loobuma euro käivitamisest iga hinna eest. Kõike eurokaardile pannes laseksime majanduse lähikuudega põhja.

Euro jääb meie eesmärgiks ikka edasi, aga prioriteetide järjekord on praegu teine.

See tõdemus on toimetuse jaoks valus. Uskusime veel nädalapäevad tagasi, et meil on võimalik aasta pärast euro kasutusele võtta, taastada sellega välisinvestorite ja ka pankade usaldus ning selle usalduse toel raha uuesti liikuma panna ja majandusele eluvaim sisse puhuda.

Valitsuskriis tõmbas euro kiire käivitamise lootusele kriipsu peale. Valitsus on olnud mitu nädalat teovõimetu. Ei ole peaministri erakond suutnud uut koalitsiooni kokku panna ega hädavajalikke otsuseid vastu võtta. Uut enamuskoalitsiooni ei paista tänagi. Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsus ei tõota kriisile leevendust, sest iga otsuse tegemine sõltuks opositsiooni armust.

Europarlamendi valimistulemuste selgumine võtab pingeid veidi maha. Ent ees on veel kohalike omavalitsuste valimised. Enne seda peab olema tuleva aasta riigieelarve eelnõu põhijoontes olemas.

Kui valitsus näeb silme ees ikka vaid eurot ja eelarvedefitsiidi 3 protsendi nõude täitmist, võib ka selle juba ette läbikukkunuks lugeda. Juba praegu on valitsus euro ettekäändel asunud rumalusi tegema ja iga halbagi otsust euroga põhjendama.

Maksude tõstmise tulemus on vastupidi ootustele maksutulude kahanemine, kõik plaanitavad maksutõusud tuleb seega ära jätta. Riigi tulude suurendamiseks tuleb võtta laenu ja suunata ülikiirelt raha majandusse.

Seni ette võetud sammud avaliku sektori efektiivsemaks muutmiseks peavad jätkuma, mingil juhul ei tohi aga kärpida investeeringuid. Valitsus peab keskenduma lisaraha hankimisele, alates võlakirjade emiteerimisest kuni IMFini.

Loobumine euro tulekust 2011. aastal võib olla halb signaal välisinvestoritele, samuti võib see meile tähendada kallimaid laene ja sattumist reitinguagentuuride silmis halba kirja.

Ent meie jaoks on otsustavad lähikuud ja euro meid selle aja jooksul veel ei aita. Riigi jätkusuutlik rahandus, mitte niivõrd euro ise, on ka ühisraha tuleku eest võitleva Eesti Panga meelest võtmeküsimus.

Reformierakonnale on euro saanud kinnismõtteks ja iga selle prioriteedi vastast sõnavõttu tembeldatakse vaat et marksismiks. Ent euro kahe või kolme aasta pärast ei ole emotsionaalne ega ideoloogiline, vaid puhtmajanduslik küsimus.

Täna on meil valida euro ja ellujäämise vahel ning paratamatult tuleb valida viimane. Mõlemat me kahjuks korraga ei saa.

Autor: ÄP