Las pensioniraha kogub erafond

Möödunud nädalal riigikogus esinenud finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein pakkus ideena välja, et Eestis võiks kaaluda konservatiivse riikliku II samba pensionifondi loomist riigikassa juurde. Rahandusministeerium hakkab analüüsima senise pensionisüsteemi plusse ja miinuseid, et otsustada, kas praegustes reeglites tuleb midagi muuta.

Äripäev on olnud juba aastaid seda meelt, et kohustusliku kogumispenisoni reeglistik on kliendi seisukohast vaadates liiga jäik. Me aga ei toeta riikliku pensionifondi loomist.

Idee toetajad on öelnud, et riiklik fond võiks olla heaks võrdlusvõimaluseks teenustasude osas. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu, et võrreldes muu maailmaga maksab Eestis pensionikoguja kõrgemaid teenustasusid. Lisaks on kritiseeritud teenustasude rohkust.

Selles osas on olukord paranenud. Eelmise aasta lõpus muudeti seadust, mille kohaselt ei võeta enam alates 2011. aastast väljalaske tasu, alandati osakute tagasivõtmise tasu piirmäära ja tehti veel teisigi muutusi. Aga kindlasti on tasude osas veel alanemisruumi.

Kui riiklik teise samba fond oleks konservatiivne ja investeeriks sarnaselt riigi stabiliseerimisreserviga, siis ei oleks nimetatud fondi loomine ja ülalpidamine kulukas. Tõenäoliselt suudaks fond inimeste sääste kasvatada minimaalsete tasude abil, mis oleks pensionikoguja huvides. Investor küll arvestab, et ta ei pruugi palju võita, kuid ka säästude kaotuse risk on väike.

Arvestades fakti, et eelmisel aastal oli riigikassa Eesti riigireservide investeerimisel pensionifondidest edukam, võib õigeks osutuda Malmsteini argument, et riiklik fond aitaks taastada elanike usaldust pensionisüsteemi vastu.

See argument tugineb eeldusele, et riik ka edaspidi on investeerimisel edukas ja suudab hoida fondist eemale inimesed, kes fondi mainet võiksid kahjustada. Eesti ajaloost on mitmeid näiteid, kus riik pole olnud kõige parem omanik. Kuulsaim nendest on Hüvitusfond.

Me ei toeta riikliku fondi loomist seetõttu, et pensionisüsteemi puudusi saab kõrvaldada teisiti. Vaja on riigi pealehakkamist ja poliitikute soovi. Varasematel aastatel pole poliitikud kahjuks selles osas initsiatiivi näidanud. Kõrgete teenustasude teema tõstatas finantsinspektsioon juba 2006. aastal, aga sisuliste muutusteni jõuame 2011. aastal.

Pensionifondide vahetamine peaks olema operatiivsem ja see võimalus võiks kliendil olla mitu korda aastas. Praegune on nii, et pensionifondid esitavad oma aastaaruande kevadel. Ehk siis saab klient kõige täpsemini teada, mida on tema rahadega tehtud. Ja kui see tegevus kliendile ei meeldi, siis saab ta oma fondi vahetada alles järgmise aasta alguses.

Samuti tuleks fondidelt nõuda suuremat läbipaistvust. Tavainimesel on praegu aruandeid lugedes keeruline mõista, kuhu on pensioniraha paigutatud.

Autor: ÄP