Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuhu panustavad Soros ja teised börsigurud?

Pole vist eriline üllatus, et heade tehingutega tellitakse omale tulevikuks koju rahavankreid. Seda eriti rasketel segadusaegadel.

Soovitusi ja arvamusi tellimuste vormistamiseks on kerge leida, nende seast võitjate valimine aga keeruline. The Wall Street Journal tegi ära lihtsa töö ja tõi välja, millele panustavad praegu ennast juba tõestanud investeerimisgurud.

Igal huvilisel jääb seega teha raske töö.

Soros on tegelikkuses oma Hiina, India ja Brasiilia lembust juba mujalgi väljendanud.

"Võib-olla me teeme jälle vea, kui arvame, et Hiina ja India eralduvad arenenud maailmast," ütleb Soros ja lisab siis, et Hiina on finantssüsteemi kokkukukkumisest peamine kasusaaja.

"Nende jaoks oli see väline šokk ja kuna Hiina on oma majanduse ergutamiseks heas positsioonis, saab Hiinast globaalmajanduse mootor, asendades osaliselt ka USA tarbijat," põhjendab Soros.

Investeerimislegend ei oota oma sõnul praegu erilist langust, kuid samuti ei näe ta võimalust paari aasta taguste kasumikasvude tagasi saamiseks.

Soros on enamuse oma igapäevasest kauplemisotsustest jätnud endise BlackRocki portfellihalduri Keith Andersoni õlule. Koos on saavutatud juhitava fondi tootlusteks 2007. aastal 32%, 2008. aastal 8% ja sellel aastal 17%. Brasiiliast meeldib Sorosele näiteks riigi omanduses olev Petroleo Brasileiro.

Riigiti saab Sorose lemmikutesse panustada aga näiteks börsil kaubeldavate fondide abil: Hiina - FXI (sümbol), Hong Kong - EWH, India - IFN, Brasiilia - EWZ.

Õigel ajal ehk üle-eelmisel ja eelmisel aastal finantssektori vastu panustanud John Paulson teenis tänu kriisile üle 17 miljardi dollari.

Selle aasta alguses moodustas tema fondi kolmekümne miljardi dollari suurusest varade mahust enamuse aga raha.

Viimase nelja kuu jooksul on Paulson kokku ostnud parimate reitingutega kinnisvaralaenude baasil moodustatud võlakirju, samuti on ta panustanud nüüd suurte pankade ja finantsaktsiate tõusule.

Avalike aruannete järgi on edukas investor soetamas näiteks Capital One Financiali (New Yorki börsi sümbol COF), JP Morgani (JPM), aga ka kommertskinnisvara maaklerettevõtte CB Richard Ellise (CBG) ja naftatootja Petro-Canada (PCZ) aktsiaid.

Paulsoni meeskond valib aktsiaid hoolikalt, kuna kardetakse, et eesootav kasv saab tarbijate raskuste tõttu olema nõrk, samuti on Paulson mures võimaliku inflatsioonikolli pärast.

Inflatsiooni kaitseks on Paulson juba praegu kümnendiku varadest kulda ümber tõstnud.

Melcheri hinnangul on aktsiad taas kalliks muutumas ja investorid ignoreerivad probleemseid signaale.

"See, et asjad lähevad halvemaks aeglasemas tempos, ei tähenda, et nad lähevad paremaks," selgitab Melcher.

Mees panustab nüüd võimalikele probleemidele mitmes riigis ja on sellest johtuvalt kokku ostnud tuletisinstrumente nagu CDSid (credit-default swaps, maksejõuetuse kindlustamise lepingud), mis seotud Läti, Bulgaaria ja Rumeenia võlgadega.

Samuti on Melcher võtnud pessimistliku vaate Rootsi, Iirimaa ja Kreeka võlgade suhtes. "Ühe miljoni dollari suuruse võla kindlustamise kulu on vähem kui 5000 dollarit aastas, mis tähendab, et panus on madala riski, aga potentsiaalselt kõrge tootlusega," põhjendab Balestra meeskond oma positsioone.

Melcheri juhitav Balestra Capital riskifond on küll üsna väike, varade väärtus alla miljardi dollari, kuid tubli. Üle-eelmisel aastal kasvas fond 199%, eelmisel aastal 46% ja tänavu on veel 7% paisunud.

Kuna CDSid on börsil noteerimata, on neile ligipääs vägagi keeruline.

Ka vähem tuntud edukas investor Fournier taipas ühena esimestest õigel ajal kinnisvaraturu suhtes negatiivse hoiaku võtta.

Sel aastal on tema juhitav riskifond Pennant Capital kasvanud 9%.

Fournier ootab praegu kasvu tervishoiuaktsiatelt, konkreetsemalt on ta lemmikuks WellPoint (WLP). "Wellpoint on väga odav aktsia, ettevõte võib genereerida piisavalt rahavoogu, et 40% aktsiatest tagasi osta," räägib Fournier, kelle silm on peale jäänud ka söeettevõttele Foundation Coal Holdings (FCL).

Fournier muretseb tulevikku vaadates, kas majandus saab ergutusrahade mõju kadumisel iseseisvalt hakkama. On oht, et USA võlakirju ja dollarit ootavad karmid ajad.

Kuhu panustavad Soros ja teised börsigurud?

Palga TOP

Olulisemad uudised