Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Petturid, kellele hammas ei hakka
Käibemaksupetturitest kütusemüüjad on välja töötanud skeemi, kuidas firmasid järjest pankrotti lastes saavad nad rahulikult riiki tüssata, ilma et maksuameti hammas neile peale hakkaks.
Riigikogu ja maksuamet peavad tegema lõpu nahaalsele skeemile, mille pärast Eesti riik kaotab aastas 200 kuni 500 miljonit krooni. Praeguse vahekokkuvõttena võib öelda, et ameti käed jäävad lühikeseks.
Maksuamet kinnitab, et on lühendanud ühe skeemi lüli eluiga kuuest kuust kahe-kolme kuuni. Seni sai mõni maksupettur tegutseda ühe ettevõtte nime all ligi pool aastat, enne kui ta pidi endale uue "keha" hankima. See on edasiminek, kuid ikkagi liiga aeglane.
Maksuamet saab teada ettevõtte käibemaksudeklaratsiooni mitteesitamisest iga kuu 20. kuupäeval. Maksuregister ja teavitussüsteem toimib meil hästi, kui keegi oma kohustusi ei täida, saadetakse selle kohta ka maksumaksjale automaatne teade. Just siis peakski maksuhaldur kohe ettevõttega ühendust võtma ja tema tausta uurima hakkama.
Praegu võiks maksuamet võtta tõsiselt ette kõikide majandustegevuse registris seisvate kütusemüüjate tausta kontrolli. Juba see, kui palju on Eestis kütusemüüjaid - registri andmeil üle 300 - tekitab küsimuse, kuidas neid meie väiksele turule niipalju ära mahub. Tegelikult ei mahugi, sest osa neist on moodustatud "projektfirmana", eesmärgiga panna toime paar maksupettust ja siis maa pealt kaduda. Tõsised tegijad ei tegutseks vaid mõni kuu.
"Punaseid lippe" peaks avalikes registrites mitu olema. Äripäev leidis mitu ettevõtet, millest olid pärast endise tegevuse seiskumist saanud uute omanike (kelle nimed hakkavad korduma) käe all kütusemüüjad. Nende firmade uute juhtide ja omanikega pole kerge ühendust saada, sest registris on valed andmed. See kõik viitab skeemitamisele, mis peaks olema maksuameti vaateväljas.
On ka arusaamatu, miks Euroopa Liidus seni paremini ühiselt maksupettuste vastu ei võidelda. Eelteateid selle kohta, kui kaup ühest aktsiisilaost teise teele pannakse, hakatakse liikmesriikide vahel saatma alles järgmisel aastal. Isegi meie infovahetus Lätiga alles käivitub.
On näha, et viimase aasta jooksul eriti tugevalt kanda kinnitanud pettusetüüp ei ole olnud riigi prioriteet. Nüüd peab ta selleks saama. Selle koera saba tuleb hakata jupikaupa raiuma.
Maksuhalduri jõulise tegevusega kerkib vaid see oht, et maksuametnike suva muutub järjest suuremaks. Kui ametnikud hakkavad piirama kahtlasi isikuid või saavad õiguse nõuda soovi korral summade deponeerimist enne tehingute toimumist, siis suurendab see subjektiivsust. Äripäev leiab siiski, et riigile tekitatud kahju kaalub selle riski üles. Käibemaksupetturite kraan tuleb kinni keerata.
Autor: ÄP