Uudised
16. august 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EBRD püüab Eestis teist kuldkala

Juunis Freenergysse 18,9 miljonit eurot (295 mln krooni) raha toonud Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga (EBRD) sõlmiti investeerimisleping kaheksaks aastaks, aga enne seda loodab arengupank ühe võimalusena tuulepargid börsile viia.

Freenergy juhatuse liige Kalle Kiigske, kes eelmisel aastal ka ise kümmekond miljonit ettevõtmisse pani, ei oska praegu täpselt öelda, mida arengupank oma investeeringuga kunagi teeb. "Pagan seda teab! Praegu ei ole õige aeg börsile minna. Aga kui olukord läheb avalikel turgudel paremaks, on see teema," ütles Kiigske.

Freenergy punti kuuluvad lisaks kunagisele Hansa Capitali faktooringu osakonna juhataja Kiigskele ka panga kaks rajajat Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv. Tiimiga on liitunud ka endine Hansa Liisingu ja Hansa Capitali juht Mart Tooming.

Meeste sõnul olid mainekad nimed üheks põhjuseks, miks EBRD oma raha eestlaste juhitud tuulikuärisse paigutas. Usaldus partnerite vahel tekkis juba 1990. aastate keskel, kui EBRD Hansapanka investeeris ja teenis Eestis oma ajaloo suurima kasumi.

Freenergy ühe suuromaniku Aivar Berzini sõnul oli EBRD-lt toetuse saamine hindamatu väärtusega. "See on usaldusväärsuse märk. Kui ERBD kadalipust sai läbi käidud, on see justkui ilusal NSVLi ajal, et asjal on kvaliteedimärk juures."

Kiigske sõnul tekkis mõte tuuleparkidesse raha paigutamiseks viis aastat tagasi, kui mehed veel Hansapangas töötasid. Rahavajadus parke ehitada aga tekkis kolm aastat tagasi. Valdavalt soovisid ettevõtmisse investeerida avalikud Londoni fondid. Viimase aasta jooksul läks aga majanduses olukord hapuks ning sõelale jäi kaks-kolm huvilist, kellest EBRD oli nõus aktsiate eest kõige paremat hinda maksma.

"Kui teised investorid kukuvad rasketel aegadel ära, siis EBRD alles tuleb sisse majandust turgutama," lausus Kiigske.

Taastuvenergia tootmisesse usub ka Freenergy osanik Jüri Mõis, kes pani ühena neljast suuromanikust eelmisel aastal ettevõtmisse juurde ligi 38 miljonit krooni oma raha.

"Freenergyl pole ühtegi laenu. Nüüdseks on kõik tagasi makstud ja tundub, et tegevuse finantseerimisega probleeme ei paista," märkis ta.

EBRD investeeringut oodates tuli Freenergy'l möödunud aasta lõpus kasutada riskikapitalifirma Gild Bankers abi, kes aitas ettevõtmisse kaasata kahe miljoni euro eest võlakirjainvestorite raha.

"Eesti investoritel tuli piir ette ja emiteerisime võlakirju, et jooksvaid projekte rahastada. See oli lühiajaline otsus, sest teadsime, et EBRD tuleb investoriks," ütles Kiigske. EBRD rahasüstiga vabastati panditud aktsiaid ja võlakirjainvestoritele maksti raha tagasi.

Kiigske lausus, et energiasektoris töötamine on äärmiselt kapitalimahukas. Samas on jällegi tegemist kiiresti areneva sektoriga ja olemasolevad pargid töötavad suhteliselt efektiivselt. Nii ka Freenergy, mis eelmisel aasta üle 40 miljoni kroonise käibe juures paarikümne miljoni kroonist ärikasumit näitas.

Freenergy püüab kasutada hansapangalikku juhtimisstiili, kus ettevõttel on palju aktsionäre ja agar juhtkond, kes otsustab. "Praegu on investorite nimekiri veel juhuslik, aga kuskilt peab ju alustama. Algseks on head kohalikud investorid, keda sa tead, kellega on hea ja lihtne rääkida," ütles Kiigske.

Üks väikeinvestoritest Mart Tooming ütles, et tal pole investorina agressiivseid ootuseid Freenergy suhtes. "Kogu see valdkond on veel lapsekingades. Võib-olla tasuks kasu oodata umbes kümne aasta pärast. Oma investeeringu pärast ma praegu ei muretse üldse," lausus Tooming.

Tegemist on EBRD jaoks esimese investeeringuga tuuleparki, mis sisaldab endas nii pargiga opereerimist kui ka arendamist.

Kui Freenergysse investeering osutub edukaks, plaanime ka edaspidi ettevõttesse raha paigutada. Me loodame, et viie kuni seitsme aastaga kasvab Freenergy tootmisvõimsus märkimisväärselt, kuid me pole praeguses faasis valmis andma konkreetseid numbreid. Samuti on konfidentsiaalne informatsioon, kui palju võib Freenergy siis väärt olla.

Viimati investeerisime Eestisse möödunud aasta novembris, kui Raisner OÜ sai Lüganuse tuulepargi arendamiseks 900 000 eurot.

Autor: Katariina Krjutshkova