Pankurite boonustele pannakse piirid peale

Eile lisas tuure võtvasse debatti oma hääle Briti peaminister Gordon Brown, lubades ajalehele Financial Times antud intervjuus karmi käega ohjeldada finantssektori motivatsioonitasusid, millele pannakse suur osa ülemaailmse finantskriisi puhkemise süüst.

Töötajate palgad ja boonused peavad sõltuma panga edukusest pikas perspektiivis, mitte lühiajalisest spekulatiivsest tulust, ütles Brown, lisades, et pankadel peab olema võimalus boonused ka tagasi nõuda, kui töötajad neile pandud ootusi ei õigusta. Kindlasti peavad aga reegleid karmistama kõik riigid korraga, mitte Suurbritannia üksi.

Nii kaugele peaminister siiski ei läinud, et oleks toetanud Suurbritannia finantsjärelevalve juhi Lord Adair Turneri seisukohta, et kogu sektor vajab palju põhjapanevamaid reforme kui boonuste reguleerimine.

Ajakirjas Prospect läinud nädalal kajastatud debatis söandas Lord Turner küsimärgi alla seada finantssektori suure kasuteguri, nimetades suurt osa London City tegevusest laiema ühiskonna seisukohast kasutuks. Vohav sektor vajab Turneri sõnul kärpimist või kõrgemat maksustamist, kõrgete tasude teema on aga pigem finantskriisi sümptom kui põhjus.

Lord Turneri väljaütlemised ärritasid teiste seas Londoni linnapead Boris Johnsonit, kes hoiatas, et karmimad reeglid Suurbritannias võivad äri Londonist Pariisi või Frankfurti peletada. Paraku on just Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel need poliitikud Euroopas, kes kõige häälekamalt finantssektori karmimat reguleerimist nõuavad.

Alles esmaspäeval kinnitasid Merkel ja Sarkozy Berliinis, et panevad kokku ühise ettepaneku pankade suurust ja motivatsioonitasusid ning kapitalinorme reguleerivate reeglite karmistamiseks. Ettepanek oleks ühtlasi aluseks ELi ühispositsiooni kujundamisel 24.-25. septembril Pittsburghis toimuvale G20 riikide tippkohtumisele, kus arutusel on ka pankurite tasud.

"Boonused on teema, mis õigustatult paljusid inimesi marru ajab," ütles Merkel, kellel seisavad 27. septembril Saksamaal ees üldvalimised. "Paljude üllatuseks näeme, et mitmes finantskeskuses käituvad pangad, mis on uuesti jalad alla saanud, täpselt nii nagu enne finantskriisi. See ei või uuesti korduda," ütles ta.

Läinud nädalal veenis Nicolas Sarkozy Prantsusmaa suuri panku kaasa tulema uute rangemate reeglitega, mis sunnivad boonuste väljamaksmise jagama kolmele aastale ning siduma need reaalsete majandustulemustega. "See pole mäng, kus võit on alati garanteeritud," ütles Sarkozy. Pankadega, kes reegleid ei järgi, Prantsusmaa valitsus äri ei aja.