Tarantino tuli taas. Korralikult

Vääritud tõprad on lavastajatoolis istunud Quentin Tarantino nime tõttu aasta üks räägitumatest ja oodatumatest teostest. Põhjusega, sest mees on kinoajalukku andnud klassikad nagu Pulp Fiction ja Reservoir Dogs.

Meeletut tegevust, nagu mehe käekiri ikka, filmilt oodata ei maksa. Natside poolt okupeeritud Prantsusmaal viimaste seas harvendustööd tegeva ameeriklaste kamba tegemistest saab kahe ja poole tunni jooksul osa peamiselt lavastaja sõnaseadmisoskust nautides ning dialoogi jälgides. Pettuma siiski eriti ei pea, kui Brad Pitt välja arvata.

Ei teagi, miks Pitt kaasa lööma pidi. Et meelitada kinno ka need, kellele Tarantino nimi rahakotiraudu avama ei pane? Näitlejana teeb mees, paari üksiku erandstseeni näol, alla lati soorituse. Peamiselt seetõttu, et kaasvõitlejad, eesotsas Christoph Waltziga, kelle "juudikütt" on jooksval aastal üks vingemaid ja meeldejäävamaid karaktereid kinos, pakuvad briljantse esinemise. Lisaks talle jääb meelde juuditari kehastav Mélanie Laurent, kes napilt natside käest pääsenuna nonde suured ninad oma kinno sisse tahab põletada.