Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Passiivmaja kui kunstiteos
Tõsi, selle maja juures on energiasäästule mõeldud alates vundamendist ja lõpetades katusega.
Just väline kuju on see, mis selle maja juures kõigepealt pilku püüab. Maja keskosas kaarduvad otsaseinad toetavad samuti kaarja kujuga katust ja esimese korruse lage. Maja voolujooneline vorm jätkub ka kõrvalhoones.
Kui tänavused messimajad jäid ruumikuselt vahemikku 100-150 m2, siis Lupaus lausa priiskab sellega: 234 m2 pinda teeb temast teistega võrreldes lausa palee. "Tahtsime näidata, et passiivmaja ei pea olema väike, ka suures majas annab õigete lahenduste juures kulud kontrolli all hoida," kinnitas messimaja tutvustanud Paroci esindaja.
Kui nüüd rääkida, et A-klassi energiatarbega hoone aastane kulu jääb alla 150 kWh/m2, siis passiivmaja Lupaus vastav number on tõesti juba teisest dimensioonist. Nimelt kulutab maja aastas hinnanguliselt 23,8 kWh/m2. Lausa uskumatu, kas pole.
Üks soojapidavuse tagaja on selle maja puhul kindlasti tavalisest kogukama soojustusega seinaelemendid, mille paksus küündib neljakümne sentimeetrini. Hoone vundament aga valati vahtpolüsteroolist vormidesse, mida tugevdab metallarmatuur.
Ruumijaotuselt on lahendus lihtne: esimesele korrusele on toodud elutuba avatud söögipoolega, köök, töötuba ja veel üks suurem ruum, mida saab kasutada nii raamatukoguna kui ka piljardi mängimiseks.
Elutoa pilkupüüdvaim element on sajandivanustest tellistest laotud vahesein, mis lae poole pürgides moodustab osa ka teise korruse avatud koridori piirdest. Telliste punakas toon ja tuleleek suures kaminas toovad sellesse hoone ossa ka pimedamal ajal õdusa valguse.
Omaselt uusimale eramutrendile luuakse siingi sidet mineviku ja tuleviku vahel. Just sügistalvised videvikud loovad selleks hea meeleolu.
Traditsiooniliselt on teise korruse hõivanud magamistoad, lisaks üks panipaik. Kõige suuremast, ilmselt siis vanematele mõeldud magamistoast pääseb terrassile, mille kõrged, katusepinda lõikuvad küljeseinad sulgevad vaated naabermajadele ja avatuks jääb vaid kena looduspilt.
Privaatse tagatrepi kaudu on samalt terrassilt omakorda võimalik laskuda majatagusele muruplatsile.
Välisseinade heledale krohvile lisavad kontrasti tumedad akna- ja ukseavad. Samas kuldpruunilt kumavad puitpinnad loovad õdusat tunnet fassaadi esi- ja tagaküljel.
"Majaperenaine soovis hoone sisustuses kasutada nii antiikset kui ka uut mööblit," viitas sisepoole helehallidele toonidele selgituseks kaunile passiivmajale sisekujunduse loonud sisearhitekt Johanna Sippala.