Uudised
Anne Oja
13. september 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Autokaupmehi jälitab hirm uute vapustuste ees

"Autokaupmeeste jaoks tuleb kõige raskem aeg sel sügisel ja järgmise aasta kolmel esimesel kuul. Käimas on esindatavate brändide ja pakkujate ümberjagunemine," sõnas Amserv Grupi tegevjuht Mart Mägi.

"Minu hinnangul peaks hiljemalt järgmiseks sügiseks Eesti autoturg paigas olema. Arvatavalt jääb sektoris tegutsema umbes kümme automüügiettevõtet: viis-kuus suuremat ja neli-viis keskmist autofirmat. Praegu on automüügiettevõtteid paarikümne kandis," lausus Mägi.

Tunamullu 5 miljardi krooni jagu käivet teinud Silberauto juhatus, kuhu kuulub ka ettevõtte suuromanik Väino Kaldoja, tunnistas kollektiivselt, et 80protsendilist sisetarbimise kukkumist ei osanud ükski firma ette näha.

Saksa Auto juht Toomas Kuusk usub, et suuremaid muutusi autoturul enam ei tule. "Kõik suured on end ümber struktureerinud nii, et suudavad end nulli majandada ka autode müügita," selgitas ta.

Kuuse hinnangul toimusid muutused juba möödunud aastal, mil Peugeot'de maaletooja Kommest Auto kinnisvaraarenduse tõttu hingusele läks.

"Kui kellelgi on selliseid kõrvaltegevusi, siis võib küll ettevõtteid veel pankrotti minna, aga ainult automüügiga tegelevad firmad pankrotti ei lähe," märkis Kuusk.

Viking Motorsi juht Üllar Taniberg sõnas samuti, et oletab pigem seniste maaletoojate jätkamist ning turuosade säilimist.

"Kes seda aga teab, mis täpselt toimub, võiks olla rikas mees," lausus ta. "Vaevalt, et need, kel lepingud käes, midagi vabatahtlikult ära annavad," lisas ta. "Nad püüavad kindlasti saavutatut hoida."

Viking Motorsi juhi Üllar Tanibergi sõnul tekkis autode müügiruutmeetreid selgelt liiga palju. Seda on näha paarist suletud ning ümber kolinud müügikeskusest, mis siiamaani tühjana seisavad. "Ma arvan, et nad jäävadki tühjaks," märkis Taniberg.

Lisaks ripub autofirmade pea kohal võimaliku tapakirvena liisingusõidukite tagasiostukohustus.

Ainsana tõi majandusaruandes tagasiostukohustused must-valgel välja BMWde maaletooja.

"United Motorsil on liisingufirmade kaudu renditingimustel müüdud autodele tekkida võiv potentsiaalne tagasiostukohustus 188 miljonit krooni. Juhtkonna hinnangul ületab vara tagasiostu väärtus tagasiostukohustuse väärtust," lisas Taniberg

Laienemisel läks aga kõige nigelamini ilmselt Faktol ja Premium Motorsil, mille ehitused juba mõnda aega tondilossidena seisavad.

"Eesti on tõesti muutunud tupikmaaks, nagu Tiit Vähi ütles," sõnas Premium Motorsi omanik Jürgen Vester, lubades Eestis autopoe aasta lõpuks kokku pakkida. Luksusautode esindussalongi ehituseks võttis Premium Motors 46 miljonit krooni laenu. Vester ise peab äriplaani nurjunuks.

Fakto omanik Leho Siimsen ütles Äripäevale, et kaasinvestori leidmiseks käivad praegu läbirääkimised. "Potentsiaalseid investoreid on rohkem kui üks, aga kui palju neist sõelale jääb, on praegu veel vara öelda," rääkis Siimsen.

Kuigi automüüjad ei tunnista, et müügiks soetatud autod said bilanssi soetushinnast kallimalt, võib see sarnaselt buumiaegse kinnisvaraga olla siiski uute halbade uudiste põhjuseks.

Mullu tekkis ootamatult olukord, kus laoplatsidele veetud uute autode soetusmaksumus ja liisinguautode jääkmaksumus jäid turuhinnale jalgu. Sellele vaatamata jätsid mõned ettevõtted varud bilanssi paisutama.

Laovarude allahindlusi kommenteerides rõhutas näiteks Amserv Grupi tegevjuht Mart Mägi, et nemad on olnud varude hindamisel konservatiivsed, lähtudes kas siis sõidukite soetusväärtusest või turuhinnast.

Krista ja Viktor Siilatsi Info-Auto märkis oma majandusaruandes, et aastavahetuse seisuga 158,6 miljoni kroonini kasvanud varusid bilansi koostamise ajaks alla ei hinnatud.

Paari miljoni kroonise laorevisjoni teinud suurärimehe Andres Sarri autofirma jõudis selle aasta alguses järeldusele, et aastavahetuse-eelsest allahindlusest ei piisanud ja soetushinnaga pole enam võimalik uusi sõidukeid müüa.

"2009. aasta jaanuari teisel poolel näitas autoturg, et radikaalsemate allahindlusteta ei ole ikkagi võimalik autosid müüa. Samuti oli meie uute autode laoseis saavutanud kriitilise taseme, mis ei vastanud enam 2009. aastaks prognoositavale müügile," avaldas Saksa Auto majandusaruandes.

Seejärel pani Saksa Auto konkurentide meelehärmiks kogu Eesti automüügile n-ö kabelimatsu, lastes müügihinna omahinnast allapoole. Kampaania õnnestus 100%, leidis Saksa Auto juht Toomas Kuusk. Laoautod said peaaegu täielikult maha müüdud, ehkki kokku rohkem kui 18 miljoni kroonise miinusega.