Rootslaste laenupidu võib kehvalt lõppeda

Kolmapäeval väljendas Rootsis paisuva laenumulli üle muret Swedbanki juht Michael Wolf. Eile käsitles sama teemat Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Mattias Mauritzon.

Kui läinud aasta teisel poolel rootslaste võlakoorem langes, siis tänavu on see kasvanud kaks kvartalit järjest, paisudes üksi teises kvartalis 57 miljardi Rootsi krooni võrra. Suur osa kasvust on tulnud eluasemelaenudest. See pole jätnud mõju avaldamata kinnisvarahindadele - augustis kerkisid elamispindade hinnad juuliga võrreldes 6%, kirjutas Mauritzon.

Laenuvõtmist õhutavad keskpanga madalad intressid ning kapitaliadekvaatsuse nõuded pankadele, mis hindavad eluasemelaenud vähem riskantseks. Pankade laenud firmadele on esimesel poolaastal vähenenud 2 protsenti, laenud majapidamistele aga kasvanud 8 protsenti. Konkurents eluasemelaenu klientidele on terav ja eelkõige väiksemates pankades saab laenu ka 95 protsendi ulatuses vara hinnast.

Praegu ei ole see veel probleem, sest intressid on madalal. Kui aga intressid tõusma hakkavad, võivad tekkida probleemid. Rootsi keskpank võib olla sunnitud arvatust kiiremini intresse tõstma, kui näiteks inflatsioon pead tõstab - juba on toorme hinnad maailmaturul tuntavalt kosunud. Samuti ei ole tööpuuduse kasv Rootsis veel tipust läbi - siit võivad tekkida raskused laenude teenindamisel. Kolmas riskitegur on võimalik kinnisvarahindade langus, mis võib viia selleni, et vara väärtus on selle soetamiseks võetud laenust lõpuks väiksem.

Kõik see taandub sellele, et eratarbimine majanduskasvu mootorina riskib löögi alla sattuda. Teisalt on siiski väike puhver laenukulude kasvule selles, et rootslased on viimasel ajal ka rohkem säästnud. Ent risk on olemas, et laenukoorem kasvab nii suureks, et tarbimine väheneb ning majanduse toibumine sellest pidurdub, kirjutas Mauritzon.

Autor: ÄP