Rahulolematus sünnitas aasta logistikateo

Eesti Posti juhatuse liige Avo Kärmas tunnistab, et Smartposti turule tulek ei ole neile märkamata jäänud. Täpset mõju on aga tema sõnul raske hinnata, kuna majanduslanguse tõttu on toimunud nagunii suurem mahtude langus ja ümberjagunemine.

SmarPosti loojad aga teavad täpselt, et nad ongi oma äri loonud Eesti Posti kulleriteenusele alternatiivi pakkumiseks. Internetikaubamaja ON24 omanikud jõudsid 2006. aasta lõpuks selgusele, et neid ei rahulda teenus, mida pakub Eesti Post nende klientidele tellitud kauba kättetoimetamisel.

Eelkõige oli probleem mööbli kojuveo teenusega. Internetipoest mööbli tellinud koduperenaisele ei olnud piisav, kui mööbliese talle kortermaja trepikoja ette toodi, vaja oli see ka näiteks viiendale korrusele toimetada. Nii lõpetaski ON24 Eesti Postiga lepingu ja lõi oma logistikaosakonna. Mõne kuuga käivitati üle Eesti kullerivõrk koos mööbli kojuveo teenusega. ON24 logistikaosakonnast oli aga vahepeal saanud OÜ Smartpost.

Tähelendu alustava ettevõtte üheks omanikuks ja juhiks oli saabunud ... hiljuti Eesti Posti pakivedude arendusjuhina töötanud Indrek Oolup.

Esialgu teenindas Smartpost ainult ON24 kliente. See tuli neil nii hästi välja, et uksele koputasid Postimüügiliidu inimesed ja ütlesid, et ka nemad otsivad Eesti Postile alternatiivi.

Postimüügiliit tegi Smartposti juhtidele ettepaneku, et ostku nad samasugused pakiautomaadid, mida kasutab Saksamaal DHL ja loogu nendega alternatiiv postkontoritele. Smartpost uuris DHLi automaate, kuid pidas nende võimalusi ja hinda ebaatraktiivseks. 2007. aasta suve lõpuks valmis Smartpostil oma iseteenindusliku pakiautomaadi prototüüp.

Pakiautomaatidega muutus paki saatmine ja kättesaamine nii lihtsaks, et vaid mõne kuuga on Smartposti võrgus saadetavate pakkide arv kasvanud üle 10 000.

Praegu on üle Eesti 36 pakiautomaadi asukohta. See tähendab, et 85% Eesti rahvastikust on lähimast pakiautomaadist kuni 15 minuti sõidu kaugusel. Pakiautomaadid asuvad kaubanduskeskustes. Smartposti juhatuse liikme Indrek Oolupi sõnul soovisid kaubanduskeskusi asukohtadena näha enne süsteemi loomist nende tulevased kliendid (postimüügifirmad). Soov oli, et klient ei peaks paki kättesaamiseks kuhugi eraldi minema, vaid saab poes käies ka oma paki ära võtta.

Paki saatmiseks ei ole inimesel vaja muud teada, kui paki saaja mobiiltelefoni numbrit ja pakiautomaadi kohta, kus soovitakse pakk kätte saada. Ka paki kättesaamiseks on vaja omada vaid mobiiltelefoni.

Paki saatmiseks sisestab saatja pakiautomaadi terminalis saaja mobiiltelefoni numbri ja määrab koha, kuhu pakk saadetakse, tasub saatmise eest pangakaardiga ja paneb paki sobiva suurusega kappi. Paki sisestamiseks kulub keskmiselt 45 sekundit.

Paki saaja saab mobiiltelefonisse sõnumi, kui kuller on saabuva paki pakiautomaadi kappi pannud ja ukse sulgenud. Sõnumis on kood, mis tuleb sisestada pakiautomaadi terminalis, sellega avab saaja pakiga kapi ukse. Paki väljavõtmiseks kulub kliendil keskmiselt 30 sekundit.

Et taoline lihtne lahendus klientidele meeldib, näitab ka Smartposti statistika. Iga kuuga on Smartpostiga saadetavate pakkide arv kasvanud paari tuhande võrra.

Ka postimüügifirmadel on ühesugused andmed: nii Quelle kui ka Otto postimüügikataloogi esindajad kinnitavad, et nende klientidest valib paki kättesaamiseks Smartposti juba 40 protsenti.

Kuigi 2007. aasta suve lõpuks oli Smartpostil oma pakiautomaat valmis ehitatud, oli sellest veel vähe teenusega väljatulemiseks.

Automaate oli vaja ehitada nii palju, et nendega katta terve Eesti. Ilmselt oli see aga investeering, mis nõudis raha leidmiseks kaasosalejaid. Kütt tunnistab, et kuigi neil käisid strateegilise partneri leidmiseks läbirääkimised välisinvestoriga, sooviti siiski jääda isesesivaks Eesti ettevõtteks. Sammud seati riigi loodud Arengufondi juurde, et uurida, millesse seni veel mitte midagi investeerinud organistastioon plaanib hakata raha paigutama.

"Smartpost oli otsimas oma ideele õiget ärilist väljundit ning tundis huvi Arengufondi mõtete ja võimaluste vastu," meenutab Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. Sellest sündinud diskussioonid arenesid läbirääkimisteks. 2008. aasta mais jõudsiki avalikkuse ette teade Arengufondi esimesest investeeringust.

Kokku on Smartposti investeeritud ligikaudu 31 miljonit krooni, millest Arengufondi osa on 13 miljonit krooni. teine suurem investor on OÜ Sibo Invest.

Eestis edukaks osutunud pakiautomaadi teenuse eksport välisriikidesse on esialgu veel nigel.

Smartposti nõukogu liikme Arno Küti kinnitusel on Smartposti kasutajate arv lähenemas piirini, mis viib Eesti pakiautomaadi võrgustiku loomiseks ja käigus hoidmiseks tehtud kulutused tasuvuspiirini.

Teine asi on pakiautomaatide väljatöötamiseks ja tootmiseks tehtud investeeringud. Selle peab tagasi tooma pakiautomaatide eksport välismaale. Siin veel nii kõlavaid saavutusi ei ole. Oktoobris pandi esimene automaat üles Itaaliasse. Sellega hakkab opereerima partnerfirma SDA Express Courier, mis on Itaalia Posti tütarfirma. Läbirääkimised toimuvad ka Soomes, Rootsis, Venemaal, Egiptuses, Kanadas.

Smartposti turule tulemine ei ole Eesti Postis märkamata jäänud. Täpset mõju on raske hinnata, kuna sel aastal on turul seoses majanduslangusega olnud suurem mahtude langus ning ümberjagunemine. Eelkõige on Smartposti kohalolu märgata suhtlemisel meie klientidega, kes on paralleelselt Eesti Posti teenustega hakanud kasutama ka Smartposti teenuseid. Samuti oleme märganud, et SmartPost kasutab turule sisenemiseks ebamõistlikke hinnasoodustusi.

Oma positsiooni tugevdamiseks pakume klientidele erinevaid pakkide kättesaamise võimalusi. Kindlasti on kliente, kes soovivad ise pakkidel järel käia, kuid ka neid, kes hindavad kiirust ja mugavust ning seda, et neile pakid kätte tuuakse. Samuti oleme ümber kolimas oma postkontoreid kaubanduskeskustesse, et olla klientidele mugavamas asukohas - viimased avamised on toimunud Rocca al Mare ja Magistrali kaubanduskeskustes Tallinnas, Pärnus Ülejõe Selveris, Viljandis avati postkontor aga bussijaamas.

Lähiajal plaanime klientidele pakkuda valikuvõimalust - kauba tellimise hetkel saab määrata, millisest postkontorist soovitakse saadetis kätte saada. Samuti oleme asunud kliente pakkide saabumisest teavitama SMSi teel.

Kindlasti on Smartpostil olemas oma koht siinsel turul. Arvestades klientide paiknemist ja harjumusi, võib nende turuosa tulevikus küündida ca 10%ni. Täiesti võimalik, et SmartPost ei jää ainukeseks analoogse teenuse pakkujaks Eestis.

DPD tellimiskeskus on mõeldud ühelt poolt lepingulistele klientidele online-tellimuse esitamiseks, teiselt poolt väike- ja eraklientidele mugavaks ja kiireks kullerteenuse tellimiseks.

Kuni uue veebipõhise tellimiskeskuse avamiseni ei pakkunud DPD teenust klientidele, kellega ei olnud lepinguid. Lepingu sõlmimine oli aga aeganõudev ja paljud loobusid. Samuti ei teenindatud erakliente.

Vanasti võttis lepingulise kliendi telefoni teel vastu klienditeenindaja. Tema tegi paki sildid ja viis depoosse. Nüüd ei pea klient enam kuhugi helistama. Ta saab tellimuse vormistada internetist paari hiireklikiga. Kõigepealt tuleb määrata saatja ja saaja aadress. Kliendi varasemate tellimuste aadressid on veebis salvestunud. Seega, valides juba olemasoleva aadressi, täidetakse selle aadressi juurde kuuluvad ülejäänud väljad autommatselt. Seejärel tuleb määrata pakkide arv. Ka siin on asi lihtsaks tehtud - vaid kaks valikut, saata saab ümbriku või paki.

Veebikeskuses tehtud tellimus läheb automaatselt selle kulleri käsiskännerisse, kelle teeninduspiirkonda paki pealevõtmisaadress jääb. Kuller näeb skännerisse saabunud tellimuselt ära ka, mis kell ta peab pakile järele minema, ja planeerib vastavalt sellele oma liikumisgraafiku.

DPD Eesti arendusjuht Rainer Rohtla ütleb, et enam lihsamaks teenuse tellimist teha ei saa. Kes töökeskkonnaga vähegi on harjunud, suudab tellimuse vormistada viie hiireklikiga ja 15-20 sekundiga.

Tallinna Tehnikakõrkooli (TTKK) korraldatud Logistikaseminar 2009 eesmärgid olid uudse ja efektiivse mõttelaadi kujundamine, innovatiivsete logistiliste lahenduste ja rakenduste tutvustamine ning aktuaalse äri- ja logistikaalase informatsiooni saamine ja vahetamine.

Logistikaseminari korraldamine on igal aastal väljakutse uuele grupile inimestele, kuna korraldajateks on iga-aastased TTKK III kursuse tudengid. Korraldusmeeskond koosnes 24 inimesest, kes olid jagatud viide gruppi, kus kõigil oli konkreetne vastutusala. Selline ülesannete jaotus tagas projekti sujuva kulgemise. 26nädalase projekti vältel peeti igal nädalal koosolekuid, vajadusel ka iga grupi sees eraldi. Kasutusele võeti päevakava süsteem, kus enne igat koosolekut saadeti osalejatele arutusele tulevad teemad. Pärast koosolekut koostati protokoll, kust said otsuseid jälgida ka need, kes koosolekul osaleda ei saanud. Kasutusele võeti ka projektiplaan, kust oli võimalik jälgida, millal mingid tegevused peavad lõppema.

Korraldutoimkonna juhi Helen Tiitmaa kinnitusel jäi Logistikaseminar 2009 tulemusena õhku positiivne emotsioon, et innovatsiooni ja efektiivsuse kaudu on võimalik olla konkurentsivõimeline ka rasketel aegadel. Ta lisab, et tänu seminarile said väärtusliku praktilise kogemuse korraldajad ise, kes saavad uusi teadmisi ja oskusi rakendada oma töös.