Läti manitseb Rootsi panku

Peaminister kordas taas, et Läti ei devalveeri latti ning et riik loodab eelarvedefitsiidi aastaks 2012 euroalal nõutud raami suruda. See võimaldaks euro käibele võtta 2014. aastal.

Läti tänast elu kirjeldavad artiklis nendib FT, et kui enamus maailma riikidest suutis läinud aastal majanduses kardetud depressiooni vältida, siis reas Euroopa riikides, sh Lätis, Ungaris ja Islandil, lõõtsub torm alles täie hooga.

Läti kriis on ELi rängim – SKP kahaneb tänavu 18% ning tööpuudus on kerkinud 21%le.

Kriis näitab kätte Läti taasiseseisvumisele järgnenud arengu kitsaskohad, kirjutab leht ja toob välja ulatuslikult levinud korruptsiooni ja onupojapoliitika, killustatud poliitika ja suure varalise kihistumise.

Leedu ja Eesti majanduslangus on samuti ränk, kuid Läti üksi on pidanud IMFilt abi paluma, kirjutab FT. See on kaasa toonud „brutaalsed“ avaliku sektori kulude kärped – sealhulgas riigiteenistujate palkade kärpimise kuni 40% võrra.

Siiski pole kriis kõike minema pühkinud. Läti SKP on kasvanud vähem kui veerandilt ELi keskmisest pea 60%le, kui võtta aluseks ostujõud, kirjutab FT. Sellega on Läti paraku siiski ELi nelja nõrgima seas.

Läti peaminister kiidab 2010. a eelarve vastuvõtmist, mis aitab stabiliseerida olukorda nii finantsturgudel kui avaliku sektori rahanduses. Inimesed on aga skeptilised. „Paistab nagu elaksid poliitikud kuu peal, nii irdunud on nad reaalsusest,“ tunnistas FT-le üks Riias valitsuse poliitika vastu protestinud lätlane. „Olukord on täpselt nagu 20 aastat tagasi ainult selle vahega, et nüüd kamandab meid EL, mitte enam Venemaa. Oleme ikka orjad, ainult peremehed on teised.“