"See oli ninanips panikööridele" 

Peamiselt soovisid end Eesti krooni devalveerimise vastu kaitsta välispangad ja nende kliendid, kes ei uskunud krooni püsimisse. Tavid pakkus tulevikutehingutes vastaspoolt ehk panustas krooni kursi püsimisele.

"Meil avanes harukordne võimalus ja me oskasime selle ära kasutada. See oli nagu loteriivõit, mis meile kogemata pihku tuli," iseloomustas Tavidi juht ja üks omanikest Kuno Rääk edukaid tehinguid. Ta lisas, et niisugune võimalus avaneb heal juhul kord kümne aasta jooksul. See oli ninanips paanikakülvajatele, kes said enda riskid ilusti ära kaetud ja tõid lõpuks kõigile siinsetele finantsettevõtetele tulu. "Kindlasti vahendustasud, mis Eestisse jäid, olid piisavalt kopsakad," teatas Tavidi juht.

"Kui toome võrdluseks pensionifondid või suured riskikapitalifondid, kes kaotavad kuni 90 protsenti klientide rahast, siis meie ei mänginud klientide rahaga, me kasutasime enda raha ja teenisime sellise kasumi," kiitis Rääk.

Tavidile enam kui 80 miljonit krooni sisse toonud tuletistehingud jagunesid umbes 80 protsendi ulatuses tehinguteks Eesti krooniga ja 20 protsendi ulatuses tehinguteks kullaga. "Meie kaks kindlat veendumust olid, et Eesti kroon püsib ja kulla hind tõuseb," kinnitas Rääk.

"Tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on Eesti krooni tervises kahtlejate hulk välismaiste kauplejate seas olnud üsnagi suur ja nii kerkisid euro ja Eesti krooni tuletistehingute hinnad vahepeal seninägematutesse kõrgustesse," nentis SEB raha- ja kapitaliturgude vanemdiiler Bruno Palksaar. Eesti ettevõtted seevastu olid krooni püsimises vägagi kindlad ja nii mõnigi ettevõte sai sellest olukorrast erakorralist ja märkimisväärset tulu, lisas ta.

SEB ise ei võtnud teadlikult avatud positsioone nende valuutade suhtes, kommenteeris panga pressiesindaja. Sama kinnitas ka Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae. Pangad teenisid D-päeva hirmust muul moel - klientide nõustamiselt ja tuletisinstrumentide vahendamiselt.

Praeguses euro-ootuses on huvi Eesti krooni devalveerimise riski maandamise vastu peaaegu kadunud. "Sel aastal selliseid tehinguid praktiliselt tehtud pole ning ka kroonipõhiste derivatiivide hinnad on praeguseks langenud peaaegu nulli," sõnas Swedbanki valuutatoodete müügijuht Art Lestberg.

Samal ajal kui Tavidi omanikud on enda sõnul veendunud Eesti krooni püsimises ja teenisid selle abil mullu ka hiigeltulu, otsustati omanike 270 miljoni kroonine jaotamata kasum kaitsta võimalike kursimuutuste vastu.

"Et tagada varade säilimine võimalike kursimuutuste korral, tagab ettevõte aktsionäridele kogu jaotamata kasumi ulatuses konverteerimise Eesti Panga 31.12.2009 ametliku kursiga (millele lisandub teenustasu 1%) kas eurode, USA dollarite, kulla, Suurbritannia naelsterlingite, Rootsi kroonide või Norra kroonide vastu," seisab Tavidi mulluses aastaaruandes.

Tavidi suuromanik Alar Tamming ütles eile, et tema võtaks meeleldi ettevõttest kohe välja kogu kasumi ja investeeriks selle kulda. Kuna aga ettevõte kaotaks nii likviidsuse, võetakse dividende siiski jupikaupa. Kahjuks ei saa bilanssi veel kullapõhiselt teha, nentis Tamming.

 

 

 

Autor: Piret Reiljan, Kaisa Gabral