19. august 2010 kell 4:39

Majanduskuriteod vaeslaste osas

Pankrotihaldurid tunnevad, et prokuratuur ei tee kõike neist olenevat pankrotikuritegude tuvastamiseks. Kohtutäituritega suheldes ei osanud keegi välja tuua ühtegi majanduskurjategijat, kes oleks rahatrahvist suurema karistuse saanud.

Poolteist kuud tagasi andis pankrotihaldur Indrek Lepsoo prokuratuurile kuriteoteate, mis on võetud küll menetlusse, kuid pole siiani rohkem tagasisidet saanud. Võimalik, et menetlus viibib puhkuste tõttu, kuid eelkõige leiab Lepsoo, et majanduskuriteod on keerulisemad ja seega ei jätku prokuratuuril inim- ja ajuressurssi, et uurimistega tegeleda.

“Prokuratuuril on kindlasti väga palju tööd ja neil on ka tõenäoliselt tõsisemate asjadega tegeleda kui majanduskuriteod. Need pole alati nii lihtsad ja selged,” nentis Lepsoo. “Nad on seal valdavalt ka kõik juriidilise haridusega, võib-olla nad ei saa majanduskuritegudest hästi aru,” ütleb Lepsoo. Tema hinnangul sõltub kuriteo menetlemise käik oluliselt sellest, kes esitatud kahtlusi uurima hakkab.

“Pankrotimenetlused on sageli keerulised ja aeganõudvad, kuna uurimine eeldab väga suue hulga raamatupidamisdokumentide läbi töötamist, tehingute majandusliku põhjendatuse hindamist ja erinevate ekspertiiside määramist,” räägib Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristel Siitam-Nyiry. Samas ütles Siitam Nyiry, et kindlasti ei saa nõus olla väitega, et prokuratuur ei suuda majanduskuritegusid uurida. Tema kinnitusel on neil terve osakond majanduskuritegudega tegelevaid prokuröre.

Haldur: raugemine näitab riigi suutmatust

Pankrotihaldur Sirje Tael aga ütleb, et prokuratuuri tööle panemiseks pole olemas sundmeetodit. “See näitab riigi suutmatust, kui menetlused raugevad,” sõnas Tael. Tema edastas prokuratuurile kuriteoteate juba märtsis, kuid seninipole Taela sõnul asja korralikult käsile võetud.

Pankrotihaldur Ene Ahas räägib, et tihti ei tee uurimisorganid pankrotihalduriga piisavalt koostööd ja seega jääb uurijatel vahel olulist infot saamata. Ahasel on kogemus, kui ta oli koostanud prokuratuurile kuriteoteate. Juhatuse liikmed olid käinud uurijate jutul, aga jätnud positiivse mulje. Kuna prokuratuur polnud pankrotihaldurilt küsinud piisaval hulgal informatsiooni, lõpetati uurimine. “Info võimalikust kuriteost jõuab menetlejani alles siis, kui sellest võib juba aastaid möödas olla ning mida enam aega on möödunud, seda keerulisem on kuriteo tõendamine,” räägib Siitam-Nyiry.

Kuriteod ilmnevad teatud ajalise nihkega Siitam-Nyiry sõnul tuleb silmas pidada, et pankrotikuriteod ilmnevad teatava nihkega ehk enamasti alles pankrotimenetluse käigus, mis juba ise võtab pikalt aega. Samuti ei lähe ettevõtted kohe majanduslanguse alguses pankrotti, vaid see laine kahjuks alles kestab. Seega võib tema hinnangul eeldada pigem seda liiki menetluste arvu kasu. Toomas Saarma sõnul katkevad menetlused, sest ei leita piisavalt tõendeid. Ta on töötanud pankrotihaldurina 14 aastat, selle aja jooksul on tal olnud kolm juhust, kui ettevõtjat on karistatud. Tõsi küll, vangi pole seni kedagi pandud.

Kriminaalkaristus on pigem ühiskondlik hukkamõist. “See annab võlausaldajatele moraalse teadmise, vähemalt nii paljugi, et saadi rahatrahv või tingimisi karistus,” ütleb pankrotihaldur Andres Tootsman. “Panga nõukogudesse nad enam kuuluma ei hakka, aga miljonäridest, ma arvan, et pooled neist on sellised. Erinevalt teistest nad ei kuuluta, et on miljonärid,” lisab Tootsman. Tema hinnangul on Eesti üleüldine mure, et sarnane tüngategemine pole hukka mõistetud. 

Autor: Kadrin Karner, Katariina Krjutškova

Hetkel kuum