Üüriks nõutakse mööbliga ja uut

"Uues majas, möbleeritud ühe-kahetoalised korterid Tallinna südalinnas, neid lihtsalt ei ole turul, aga nende järele on kogu aeg nõudlust," kommenteeris Forenom Eesti OÜ juht Martin Sillandi. Südalinn tähendab piirkonda sadamast Stockmanni kaubamajani ja selliseid pindu nõutavad peamiselt Soome päritolu üliõpilased ja teised ajutiselt Eestis viibivad välismaalased. "Neile vanemate nõudmisel muu ei sobi - peab olema tuntud ehitusfirma ehitatud, maksejõulised naabrid, turvaline piirkond."

Sellisele kirjeldusele vastavad korterid asuvad pealinnas näiteks Hobujaama piirkonnas, Triumph Plazas Narva maanteel, Maakri tänava kõrghoones. Samas Rotermanni kvartal jääb juba liikumisteedelt kõrvale, mistõttu see atraktiivne ei ole.

Tegemist ei ole siiski murrangulise pöördega üüriturul, pigem olukorraga, kus märgatav hulk üürnikke on valmis kiirelt tehingu tegema, kuid seda üldisest pakutavast hinnatasemest allpool.

Kasvanud nõudlus upitas ka küsitavaid hindu. Praegu küsitakse sellise korteri eest 6000-7000 krooni, Sillandi sõnul oleks mõistlik 5000-6000 krooni. "Meile on küsitav veidi krõbe. Aga alla 2000 krooni ei ole Tallinnas midagi võimalik saada, mida kaasaegseks elamispinnaks pidada," lisas Sillandi.

Kesklinna Kinnisvara tegevjuhi Kaur Metsa sõnul läheb kaubaks iga mõistliku hinnaga pind. "Õige hinnaga läheb asi päeva-kahega, eriti möbleeritud. D-kategooria, remondiootuses korterid seisavad," lisas Mets.

Kui Äripäev mullu novembris üüriturust kirjutas, prognoosisid maaklerid, et sügisesele hinnalangusele järgneb kevadel tõus. City24 statistika andmeil enamuses asulatest sellist muutust ei tulnud - vaadeldud linnades kasvas hind mullu septembriga võrreldes vaid neljas, pealinnas kahanesid hinnad kohati mullusega võrreldes veelgi. Lähikuudeks ennustab Mets aasta jagu koha peal tammunud hindadele püsivust.

Ehkki Tallinna ja Harjumaa üüripindade hind püsib juba pikalt madalal, ei luba nõudluse-pakkumise suhe hinnatõusu prognoosida.

Üüripakkumiste hulk vähenes aastaga viiendiku võrra. Huvi on stabiilne. Kesklinna üüripakkumiste osakaal kasvab pidevalt, põhjuseks on teiste piirkondade pakkumiste vähenemine, mida veab ostu-müügitehingute aktiviseerumise ning müügipakkumiste hulga kahanemisega. Pakkumiste arv väheneb edasi, aasta perspektiivis võivad hinnad veidi tõusta.

Pärnus ületab nõudlus pakkumise. Enim nõutud on heas seisukorras 2-3toalised möbleeritud korterid kesklinnas ja rannarajoonis, samuti Mai elamurajoonis. Lühiajalised üürilevõtjad on valmis maksma kuus 3000-6000, pikemaajaliselt 1800-2500 krooni. Lisanduvad kommunaalkulud.

Tartu üüripindade vastu kasvab huvi ülikoolide tõttu peamiselt suve lõpus, tänavu oli aktiivsuse kasvu tunda aga ka suve alguses. Suvistele hindadele toob sügis väikese kasvu.

Eelistatud piirkonnad on kesklinn, sealhulgas Turu tänav, Karlova ja Supilinn, ning objektidest mugavustega korterid.

Mida ütleb seadus? Võlaõigusseaduse paragrahvis 292 on kirjas, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Seega on lõpuks kõik ikka kokkuleppe küsimus ning üürilepingu sisu on osapoolte argumentatsiooni- ja läbirääkimisoskuse tulemus.

Võib lõpmatult vaielda, kas üks või teine kulukirje majahaldaja arvel on olemuslikult rohkem omaniku või vara kasutaja kohustus selle eest tasuda. Samahästi võib aga lihtsalt kokku leppida, et üürnik tasub ikkagi kogu arve, mille majahaldaja esitab, aga n-ö puhast üüri saab üürileandja näiteks 500 krooni võrra vähem. Soovitan osapooltel olla paindlikud, mitte takerduda tehnilistesse üksikasjadesse või ka filosoofilistesse vaidlustesse ja lähtuda kauplemisel reaalsest turuhinnast. Võlaõigusseaduse kõrval, mis loob üürilepingutele õigusliku ruumi, tasub üürnikul ja üürileandjal ka mõni läbirääkimistehnikate raamat läbi lugeda.