Estonian Airi käekäik on meie enda kätes

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 7. oktoober 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estonian Airi käekäik on meie enda kätes
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas eile logistikauudise.ee lugejate küsimustele.
Kas Estonian Airi meeskond jääb samaks?
Estonian Airi personaliküsimused otsustavad nõukogu ja juhatus. Oluline on märkida, et tehing, millega riik omandab Estonian Airis enamusosaluse, jõustub alles siis, kui riigikogu kinnitab selle aasta lisaeelarve.
Seejärel on kavas ametisse nimetada Estonian Airi uus nõukogu.
Mis mõtet on pidada sellist poolpidust asja? Miks ei taheta investeerida ja arendada Estonian Airi suuremaks?
Meedias on sageli ebatäpselt kajastatud, nagu riik ostaks Estonian Airi. Sisuliselt aga investeerib riik 280 miljonit krooni ettevõtte arengusse - osaluse eest ei maksta kellelegi midagi.
Me oleme tulevaste nõukogu liikmetega kokku leppinud, et nende esimene ülesanne on ettevõtte strateegia ülevaatamine ja värskendamine.
Kas riik tegeleb aktiivselt Estonian Airile nn päris omaniku otsimisega? Milline on selle tegevuse tähtaeg praeguse seisuga?
Eesti riigi pikaajaline huvi pole olla lennufirma suurosanik, seega oleme pakkumistele avatud. Riik suurendab Estonian Airi aktsiakapitali selleks, et hoida ära lennuühenduste arvu vähenemist Eestist. Pärast Estonian Airi uue aktsionäride leppe jõustumist on oluline tagada ettevõtte areng, milleks loob eeldused ettevõtte uuesti kapitaliseerimine.
Milline on Teie hinnangul Ryanairi Tallinna Lennujaama tuleku mõju Estonian Airile?
Riigi strateegiline huvi on see, et Eestil oleks võimalikult palju lennuühendusi. Minu hinnangul on Ryanairi otsus strateegilise tähendusega, mis näitab, et oleme lennundusse väga oluliselt panustanud. Ma loodan, et Ryanair toob uusi reisijaid, elavdab turismi ning loob sellega ka teatud mõttes võimalusi Estonian Airile.
Kevadel kohtusite Venemaa transpordiministriga, mis tema välja pakkus lahenduseks, et Eesti-Vene piiril veokite järjekorrad lüheneksid?
Venemaa transpordiminister mõistis, et see on ka Vene ettevõtjate jaoks probleem ja oli konstruktiivselt meelestatud. Samas ma ei näe nende aktiivset tegutsemist. Kindlasti jätkame nendega dialoogi. Meie ise oleme teinud nii palju, et Sillamäe sadam on allkirjastanud lepingu parkla ehitamiseks ning siseministeeriumil on käimas hanked parklate opereerimise ja elektroonilise järjekorrasüsteemi loomiseks.
Kui suur on teede remondi ja ehituse eelarve tuleval aastal? Millised on suured tee-ehitusobjektid, millega alustatakse järgmisel aastal?
Riigimaanteede remondi ja ehituse investeeringute eelarve on 2,65 miljardit krooni.
Tallinna-Tartu maanteel on olulised objektid Ülemiste ristmiku uus lahendus, Mõigu neljarajaline tee, Aruvalla-Kose neljarajaliseks ehitamine ja Tartu ringtee ehituse alustamine. Tallinna-Narva maanteel on ehitamisel Väo-Maardu lõik, Viitna ümbersõit ja Haljala ristmik. Tallinna-Pärnu maanteel on töös Pärnu ümbersõidu ehitamine. Ja Tallinna ringteel on plaanis kolme uue ristmiku ehitamise alustamine.
Kas riik plaanib kunagi ka teemaksu kehtestada? Mõeldes sellele, kui palju meie teedel võõrvedajad sõidab, oleks see hea teenimisallikas. Miks teemaksu seni kehtestatud ei ole, nagu mujal Euroopas?
Ei plaani kehtestada. Sellega me vähendaks oma transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja laiemalt ka teiste ettevõtete konkurentsivõimet.
Autor: ÄP
Hetkel kuum