Millised maksud segavad?

19. oktoobril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ühtse käibemaksu (KM) kehtestamisest Euroopa Liidu territooriumil. Kuigi taolise sammu eesmärk on EL eelarve täitmise struktuuri muutmine, näitab see kõigile veelkord, kui tähtis on KM. Või tähtsusetu – kuna KM suurenemine 2% võrra jäi ettevõtjate pootl praktiliselt märkamatuks.

Eesti Statoili jaoks KM suurenemine 2% võrra möödus üpris rahulikult. „See ju tõisis ka konkurentidel. Tehnilisi probleeme ka ei tekkinud, kuna IT süsteemidesse on muutusi väga lihtne sisse viia,“ seletas Eesti Statoili   kontseptsiooniosakonna juhajata Kai Realo.

Euro Oili omanik Arno Hirtentreu meenutab rohkem probleeme, näiteks, IT-süsteemide ümberhäälestamine, probleemid rahavoogude planeerimisega, käibe langusega, kuna esialgu inimesed ei võtnud eriti hea meelega vastu bensiini kallinemise 30 sendi võrra.

Sevenoil EST ei ole ka midagi kaotanud. „Kütus läks küll kallimaks, kuid meil on palju tanklaid, nii et mingeid suuri kahjumeid meil ei olnud,“ teatas juhatuse liige Mare Kolsar. Pärast autosid müüv firma City Motors lihtsalt korrigeeris oma allahindlusi, seletas ettevõtte direktor Hendrik Raave. Autohooldusel aga kaotasid nad raha küll. Käibemaks ei ole mõjutanud hindu ka Optimera Estonias (Ehituse ABC). Ettevõtte finantsdirektori Anton Kutseri sõnul ei olnud selles mingit mõtet, kuna tõus oleks olnud väiksem kui 2%.

Tiheda konkurentsi tõttu Prisma Peremakreti hinnad isegi mõnevõrra langesid, ütles ettevõtte juhatuse esimees Janne Lihavainen.

2009. aasta edukaim jaekaupmees Oleg Gross, OG Elektra omanik, ei ole KM muutusega rahul. „Vale oli tõsta käibemaks just kriisi ajal. Eriti pidanuks vältima esmatarbekaupade kallinemist,“ ütles Gross. Ta märgib, et tagajärjed andsid tunda umbes pool aastat pärast KM kasvu. „Keegi ei julgenud hindu tõsta ning seega võtsid lisakulutused firmad enda kanda. Mõelge ise, mida tähendab -2% ettevõttele, mis töötab 0-rentaablusega?“

Gross ise, tema sõnul, kaotas just 2% oma tulust. Peaaegu miljardilise käibe juures teeb see 10 miljonit krooni.

Gross ütles, et tal ei oleks KM tõusu vastu midagi, kui ühtlasi langeksid sotsmaks, käibemaks ja töötuskindlustusmaks. „Need maksud on Eestis liiga kõrget ja soodustavad töötust. Praegu on tööturul palju lihttööjõudu, mille palkamine kõrge maksukoormuse tõttu on tööandjale isegi kahjumlik,“ on veendunud ettevõtja

Teine probleem  seisneb selles, et kehtiv süsteem ei soosi tööliste ajutist palkamist. „Kui, näiteks, palgata keegi nädalaks ajaks ja maksta talle 2000 krooni, siis maksud makstakse ikka minmaalselt palgalt,“ ohkab Gross.Ärimees on veendunud, et poliitikud peavad rohkem suhtlema ettevõtjatega, mitte kuulama aga analüütikute tühje sõnu.

Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen arvab, et Eestis on tööjõumaksudega kõik korras. „Inimesed peavad olema kindlad, et kui nad kaotavad töö või jäävad haigeks, nad saavad riigilt toetused, mis tulevad sotsmaksust ja töötuskindlustusmaksete arvelt. Kui aga inimestel on kindlus, siis nad tarbivad ka rohkem,“ seletab Lihavainen. Võrreldes Eesti ja Soome makse ta märgib, et naabritel on astmeline tulumaks. Kui Helsingis Prisma töötaja teenib 1700 eurot, siis ta maksab 13.5% tulumaksu, kui 3000 eurot, siis võtab riik talt 22%. 200 000 euro suurusest aastapalgast läheb maha 42% tulumaksu.

Tööjõumaksudega on rahul ka Anton Kutser Optimera Estoniast: „Kui langetada sotsmaksu, siis väheneb ka inimeste sotsiaalne kindlustatus, aga haiglate rahastamiseks tuleks siis luua eraldi fondid.“

Kõige peamine maksusüsteemis on stabiilsus ning seetõttu hiljuti Tallinnas kehtestatud müügimaks paljudele ei meeldi. „Välisinvestori jaoks on riigi maksusüsteemi stabiilsus väga tähtis. Iga ootamatu muudatus mõjub halvasti  investeerimismainele. Ere näide sellest on müügimaks: see tolu ootamatu, viimase hetkeni ei olnud selge, kes seda maksab ja milline tulevik seda ootab,“ on nördinud Prisma Peremarketi pea Janne  Lihavainen.

Tema kolleeg, A-Selveri juht Andres Heinver on sama meelt: „Poekettidele oli müügimaks kui mõru pill. Tarbijate jaoks ei muutunud midagi, kõik kulutused võttis enda peale Selver.“

Ei näe mõtet uues maksus ja Optimera Estonia finantsdirektor Anton Kutser. „Ei saa aru, milleks on seda vaja. Tallinnal on niigi suur tulubaas. See ainult pärsib konkurentsi.“

City Motors tegevdirektor Henrik Raave on veendunud, et erisoodustusmaks tekitab tõsiseid probleeme: „Näiteks ei saa me oma müüjale anda autot nädalavahetuseks, kuna see on erisoodustus. Meie arvame aga, et see on vajalik müügi suurendamiseks.“

Lihavaineni arvates erisoodustumaks hõlmab ettevõtlusega seotud tegevust. „Ilma selle maksuta saaks palju asju ära teha,“ütles tema. Kuid Lihavaineni arvates ei ole see kõige suurem häda.  Henrik Raave City Motorsist arvab samuti, et antud maks ei tekita kõige suuremaid probleeme. „Me lihtsalt kohandume Eesti maksusüsteemiga ja peame selle normaalseks.“

Nagu teada, kütusehinda mõjutavad dollari kurss ja aktsiiside kasv.

Eesti Statoili kontseptsiooniosakonna juhataja Kai Reali sõnul, peale KM viimase kolme aastaga on kasvanud ka kütuseaktsiis (2.12  krooni liitri kohta) ja minimaalsele varule kehtestatud masu (9 senti liitri kohta).Kui 2007. aasta septembris USD/EEK kurss oli 11,26, siis on see juba 11,98, seletab tema. Need faktorid viisid selleni, et vaatamata 2.4-protsendisele kütuse odavnemisele maailmaturul, bensiin kallines Eestis viimase kolme aastaga 3 krooni võrra. „Meil on Baltimaade kõige kõrgem kütuseaktsiis,“ ütles Realo. Viimase 15 aastaga nad seitsmekordistusid.

Prisma Peremarketi juhatuse esimees Janne Lihavainen on veendunud, et Eesti maksusüsteemis on ka omad plussid: „See on väga lihtne ja selge süsteem. Maailmas on vähe riike, kus võib luua firma läbi interneti, aga investorid saavad maksusoodustusi.“ Libavaineni sõul sõltub Eesti veel liiga palju maailmamajandusest. Realo aga märgib, et Statolili emaettevõtte Fuel&Retail ASA soov ehitada Eestis rahanduskeskus kõneleb iseenda eest. „See näitab, et meil on ettevõtjasõbralik maksusüsteem,“ on ta  kindel.

Kuid mõningad soovid Norra ettevõtte esindajad ikkagi välja ütlesid. „Tahaks näha muutusi tervishoidu ja haridust puudutavas maksustamises,“ seletas Realo.

Euro Oilil on tagasihoidlikumad nõudmised. Tanklaketi omanik Arno Hirtentreu on veendunud, et maksudes peamine on stabiilsus ja etteaimatavus, et neid saaks ette planeerida.

 

Autor: 1185-aripaev