Vähene pakkumine turul, inimeste kolimine suurlinnadesse, madalad intressimäärad ning varasemaga võrreldes hõlpsamaks läinud laenuvõtmine – kõik need tegurid on kaasa aidanud enam kui kümme aastat Rootsi eluaseme ja kodulaenuturul valitsenud buumile, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal di.se.

Rogoff, kes on uurinud finantskriise läbi sajandite ja avaldanud sellest raamatu (This time is different, 2009) hoiatab, et iga laenumulli paisudes on leitud argumente, miks sel korral on asjad teistmoodi. "Väga sageli näeme kinnisvaraturul laenurahast üles puhutud buumi, mis tundub tol hetkel püsivana. Nii see aga pole," ütles Rogoff, kes oli aastatel 2001-2003 IMFi peaökonomist.

Rootsi keskpanga intressipoliitika kujundajad on eri meelt, kas laenubuumi ohjeldamiseks oleks vaja intressimäärasid tõsta. Rogoffi sõnum on järgmine: "kui laenamine jõudsalt kasvab, ei tohiks hakata sellele õigustust otsima. Seda tuleb hoolega jälgida ning põhjust on muretseda."

Võlakriis Euroopa perifeerias kujutab endas tõsist ohtu, mis võib kasvada uueks kriisiks. "Sellises miljöös on põhjust riskide pärast muret tunda," ütles ta.

Keskmiselt on eluasemete hinnad kasvanud Rootsis 1996. aastast alates umbes 8% igal aastal. Majapidamiste laenukoormus võrreldes kasutada oleva tuluga on kasvanud sama perioodiga 90 protsendilt rekordkõrgele 165 %-le. Laenukoormus on viimastel aastatel kasvanud ca 9% aastas ning 90% sellest moodustavad eluasemelaenud. Ligi 12 protsendil laenuomanikest on laenu suurus 90% eluaseme turuväärtusest, viiendikul 85%.