Anne Oja • 22. november 2010 kell 14:49

Ligi: inflatsioonisanktsioone pole ette näha

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna riigikogu liikmetele vastates, et väliste inflatsiooniallikate tõttu pole euroalaga liituval Eestil mingeid sanktsioone karta, teatas riigikogu pressitalitus.

Ligi selgitas hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmisega seotud aspekte. Ta märkis, et Maastrichti hinnastabiilsuse kriteerium on asi, mille Eesti on täitnud. „See on eksam, mis on läbitud ja ei saa juttugi olla mingisugustest sanktsioonidest lihtsalt selletõttu, et meie inflatsioon on kõrgem kõige aeglasema inflatsiooniga Euroopa Liidu riikidest,” kinnitas Ligi. Tema sõnul on oktoobri seisuga Eesti 12 kuu keskmine inflatsioon 1,56%.

Ligi hinnangul täidame Maastrichti seda kriteeriumi nõuet juhul, kui see meie jaoks kehtiks, ikkagi kuhjaga. Eesti inflatsiooni allikad on domineerivalt välismaised. „Eesti inflatsiooni on üles vedanud põhimõtteliselt kaks kaubagruppi -  need on nafta, mille hind eurodes on kallinenud aastaga 28%, dollarites 15%, ja maailmaturu toiduainete hind, mis on 26% kallim kui aasta tagasi. Sealjuures on piima ja teravilja kallinemine olnud eriti suur,” selgitas olukorda rahandusminister.

Ta tõi näiteks Eesti inflatsiooninäitajad: oktoobris oli toidu kallinemine 8,7% ja mootorkütuste kallinemine 12%. Ühtki valitsuse otsust nendes kallinemistes ei olnud, väitis Ligi. Eesti inflatsioon on olnud kogu aeg kõrge. Ta selgitas, et kui eurotsoon on seadnud oma hinnastabiilsuse mõõtmeks olla alla 2% hinnatõusuga, siis Eestil on kahtlemata lähiaastatel see hinnatõus veidi kiirem, tõenäoliselt kuskil 2-4% kandis. See johtub madalamast hinnatasemest ja hinna ühtlustamisest, mis on meil kogu aeg kehtinud, sõltumata eurost, eurotsoonist või majanduskriisist. Ligi rõhutas oma vastuses arupärimisele konservatiivse eelarvepoliitika tähtsust.

Hetkel kuum