Palk kerib tuure

Piimatootmise ning taime- ja teraviljakasvatusega tegeleva Viraito OÜ tegevjuht Toivo Kens on töötajate palku tõstnud viimase aasta jooksul keskmiselt 7-8%. "Palgatõusu on tinginud see, et piima hind on hoopis teine, ja miks siis mitte oma töötajaid paremini tasustada," rääkis ta.

Kens tõdes, et palgatõus pole siiski tingitud konkurentsisurvest. "Kahtlemata tõstavad ettevõtted põllumajandussektoris praegu palku. Siiski peab ütlema, et kaadrivoolavus, eriti lüpsjate seas, on väga suur ja siin ei ole minu arusaamade järgi palk kõige tähtsam," tõdes ta. "Inimesed lihtsalt ei taha seda rasket tööd teha. Meil on olme-, töö- ja palgatingimused head, kuid töötajaid ei tule."

Tulevast aastast rääkides sõnas Kens, et heade töötajate tarbeks ei ole põllumajandusettevõtjatel mingi probleem palka natuke tõsta. Aasta lõpus saab töötajatele ka mingil määral preemiat maksta.

Trigon Agri OÜ juht Ülo Adamson märkis, et nende palgatase on võrreldes teiste firmadega päris kõrge.

"Mõningased väikesed korrektuurid oleme palkades teinud, aga üldiselt eriti mitte. Keskmine palgatõus jääb maksimaalselt paari protsendi juurde."

Adamson ütles, et loomulikult on teised sektori ettevõtted palku tõstnud. "2009. aastal paljud kärpisid palku, kuid meie jätsime palgad muutmata," selgitas ta. Adamsoni hinnangul võib tegemist olla lihtsalt kärbitud palkade taastamisega. Tema sõnul olid siiski mullu paljudel farmidel tulemused negatiivsed.

Adamson tõdes, et põllumajandussektoris olukord paraneb ning palgasurve on ülespoole. "Võti on see, mis hakkab juhtuma piima hinnaga, sest Eesti piima hinda mõjutab väga palju Euroopa piima hind. Senini ei ole Euroopa piima hinna kasv pidurdunud, vaid see on järjest kasvanud," rääkis ta.

Adamsoni sõnul toovad järjest kerkivad toiduainete hinnad ettevõtetele suuremaid kasumeid, mis toob ka suurema konkurentsi inimeste pärast.

"Põllumajandus on kindlasti selline sektor, kus on raske leida inimesi, ja seetõttu ma arvan, et ollakse valmis kiiresti palgatasemeid muutma," rääkis ta. "Me hoiame ise kogu aeg silmad lahti ja üritame õigel ajal reageerida turul - aga selge on see, et surve on juba ülespoole."

Teravilja- ja rapsikasvatusega tegeleva Laiuse Põllumajanduse OÜ tegevjuht Tiit Maripuu ei plaaninud küll sel aastal palku suurendada, kuid väike palgatõus siiski oli.

Järgmisel aastal plaanib Maripuu minimaalselt palka tõsta. "Kas 3% või 5%. Kõik oleneb sellest, kuidas aasta lõpeb," ütles ta. "Tahaks palku rohkem tõsta, kuid investeerimisvajadus on väga suur, kuna kriisis tekkinud auku lapime vähemalt mitu aastat."

Sadala Piim OÜ juht Ants Soodla märkis, et neil ei ole olnud võimalust palku tõsta. "Kuid palku me kärpinud ka ei ole. Järgmisel aastal kindlasti tõstame palku, kui turg on õige. Sõltub, kuidas me suudame piima müüa ja kui palju me raha saame selle eest. Palkades me igal juhul viimased ei ole," rääkis ta.

Sadala Agro juht Ahti Kalde lisas, et nemad ei ole kindlasti osalised selle aasta suures sektori palgatõusu laines. "Kuid natuke oleme viimasel ajal palku tõstnud, et töötajaid motiveerida," ütles ta.

OÜ Kaavere Agro tegevjuht Meelis Marmor tõdes, et nad kärpisid kriisi ajal palku, kuid viimase aasta jooksul neid tõstnud ei ole. "Konkurendid on palku tõstnud ja see tekitab väikest survet, aga mitte nii nagu enne kriisi. Kuid tuleval aastal katsuks vana palgataseme taastada, rohkem lisada veel ei saa," nentis ta.

On kaks kriteeriumi, mille järgi peaksid palgad hakkama uuesti kasvama. Esiteks, kui on tugev ekspordi orientatsioon, kuna ekspordis läheb praegu hästi ning seal hakkavad palgad kiiremini kasvama. Teiseks - selles sektoris, kus oli kõige tugevam palkade kärpimine. Ma oletan, et põllumajanduses oli päris tugev palga kokkutõmbumine. Ma ei imesta, kui ka ehitus näitab veel ilusat tõusu.

See on kõik märk sellest, et need numbrid, mis tulevad majanduse elavnemise kohta, avalduvad ka palkades. Kui ettevõttel hakkab paremini minema, on võimalik ka palka juurde panna.