Enne kriisi pidi iga töötaja pealt maksma töötukassale ligi viis korda vähem ehk 0,9 protsenti. Suur maksutõus tehti kiiresti kriisi kiuste, et üldsi töötute kulusid katta.
Sellel aastal maksab töötukassa hüvitisi välja koos sotsiaalmaksuga kokku veidi üle 2 miljardi krooni. Maksena laekub aga peaaegu 2,5 miljardit krooni. Seega on kujunenud seis, kui töötuskindlustusmaksest tuleb rohkem raha peale, kui jõutakse töötutele toetuseks maksta.
Töötukassa juht Meelis Paavel sõnas kevadel, et töötukassa reserv peab vähemalt kriisieelsele tasemele tõusma ehk kolme miljardi kroonini.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis oktoobris, et maksemäära alanemisest ei saa rääkida enne 2012. aastat, sest praegu on veel vaja koguda reserve.
Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eamets sõnul on töötuskindlustusmakse määra samaks jätmine positiive, sest tänu reservile oli töötukassal raha, et kiiresti kasvava tööpuuduse puhul programme rahastada.
Eesti Panga nõukogu liikmest Tartu Ülikooli professori Urmas Varblase sõnul igal juhul tundub praegu niimoodi, et see saab olema üks valimisdiskusiooni osa.
Esimesel poolaastal laekus töötuskindlustusmakseid 1,3 miljardit krooni, kindlustushüvitisteks on kulunud samal ajal 898 miljonit krooni, poole aastaga on plussi kogunenud seega 400 miljonit krooni, teatas töötukassa.
Eelmise aasta viiekordne töötuskindlustusmakse tõus on viinud olukorrani, kus selle aasta hiigeltööpuuduse juures töötukassa varade maht ikka suureneb, ettevõtjate esindaja Enn Veskimägi sõnul võiks otsida võimalusi sellest rahast rohkem töötuid abistada.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.